• Riik püüab noorte püsi- ja projektlaagrite käibemaksuprobleemi enne suve lahendada. Muudatus on jõudnud riigikogu menetlusse. Ent isegi kui maksuküsimus enne laagrihooaja algust lahenduse leiab, jääb õhku järgmine: kui laager on mitteformaalõppe osa, siis kui palju võib selle kättesaadavus sõltuda pere rahakotist?

Lapsevanem Mari saadab oma lapse sel suvel Tallinna kunstikooli viiepäevasesse ööbimisega suvelaagrisse Karepal. Laagri hind on esialgse info järgi 205 eurot ja see on pere eelarves tuntav kulu. Alates 400 eurost peaks tema sõnul juba tõsiselt kaaluma, kas laager on oma hinda väärt.

„Kui raha ei ole, siis laagrisse ei saa,“ ütleb Mari.

Tema jaoks ei ole laager siiski vaid selleks, et laps saaks suvel aega veeta ja vanem sel ajal rahulikult tööl käia. Tallinna kunstikooli laagrisse läheb laps eelkõige arendava kogemuse pärast: seal saab ta koos sõprade ja õpetajatega aega veeta ning omandada kunsti- ja loodusteadmisi, mida kodu samal määral pakkuda ei suuda.

Samal ajal ootavad laagrikorraldajad riigilt selgust, kas noorte püsi- ja projektlaagrid vabastatakse käibemaksust või võivad need lapsevanema jaoks veel kallimaks minna. Esmapilgul näib vaidlus tehniline, kuid tegelikult puudutab peresid, korraldajaid, riiki ja omavalitsusi: kas suvelaager on lihtsalt pere enda valik või laste ja noorte arengut toetava noorsootöö osa.

Tuusik 290 eurolt 360 euroni

Eesti laagrikorraldajate liidu juhatuse liige Kaur Kötsi ütleb, et käibemaksu küsimus on korraldajate jaoks väga tõsine eeskätt seetõttu, et paljud mittetulundusühingud on seni pidanud noortelaagrit haridusteenuseks, millele käibemaksu ei lisandu.

“Kõiki korraldajaid tuleb kohelda võrdselt.

Kaur Kötsi

„Kui noorsootöö seadust veel enne suve muudetakse, on selle suve laagrid sisuliselt päästetud,“ ütleb Kötsi. Samas ei välista tema sõnul praegu keegi, et mõni korraldaja võib saada käibemaksunõude tagantjärele.

Lapsevanema jaoks tähendaks käibemaksu lisandumine Kötsi sõnul konkreetset hinnatõusu. Keskmine nädalase laagri tuusik maksab praegu umbes 290 eurot. Kui sellele lisanduks käibemaks, tõuseks hind ligikaudu 360 euroni.

„Lapsevanemale tähendab see 24% suurust juurdehindlust, et MTÜ-dest laagrikorraldajatel oleks, mille eest maksu- ja tolliametile käibemaksu tasuda,“ ütleb Kötsi.

Käibemaks ei ole siiski ainus hinnasurve. Laagrite hinda mõjutavad ka elektri, kütuse, toidu ja majutuse kallinemine. Toitlustus ja majutus moodustavad Kötsi sõnul 50–60 protsenti tuusiku hinnast. Palgafond moodustab 16–18 protsenti ning ülejäänu kulub muu hulgas inventari uuendamisele, tegevusvahenditele ja programmile.

Laagrituusikud kallinevad Kötsi sõnul igal aastal umbes viis protsenti. Riigi toetus ei ole kulude kasvuga sammu pidanud. „See on viimased neli aastat püsinud muutumatuna,“ ütleb Kötsi.

Kõiki laagreid muudatus ei puuduta 

Riik otsib samal ajal käibemaksuvaidlusele lahendust. HTM ja rahandusministeerium on pakkunud, et noorsootööseaduses täpsustataks noorte püsi- ja projektlaagrite määratlust ning käsitletaks neid senisest selgemalt mitteformaalõppe teenuse pakkujatena. See võimaldaks käibemaksuvabastust juhul, kui teenust osutatakse mitteärilisel eesmärgil.

Kavandatav lahendus ei puudutaks siiski kõiki laste suviseid tegutsemisvõimalusi, mida argikeeles laagriteks nimetatakse. Maksuvabastus laieneks noorsootöö seaduse tähenduses üksnes püsi- ja projektlaagritele ehk laagritele, mille üks vahetus kestab vähemalt kuus ööpäeva ja sisaldab ööbimist.

See erinevus on oluline, sest laste suvine laagrielu on palju kirjum kui ainult ööbimisega püsi- ja projektlaagrid. On linnalaagreid, päevaseid huvilaagreid, spordilaagreid, õppe- ja loovuslaagreid ning mitmesuguseid lühemaid koolivaheaja programme. Osa neist ei pruugi kavandatava lahenduse alla mahtuda.

Pivarootsi õppe- ja puhkekeskuse laagrikorraldaja Katrin Kadakas ütleb, et riik peaks selgemalt lahti mõtestama, mida laagri all mõeldakse.

“Praegu on väga laiali valgunud see, mida laagri all mõeldakse.

Katrin Kadakas

„Praegu on see väga laiali valgunud,“ ütleb Kadakas. Sama sõna alla mahuvad tema sõnul päeva-, linna-, ööbimisega, projekt-, püsi-, õppe- ja mitteformaalse õppe laagrid.

Pivarootsi õppe- ja puhkekeskus on tegevusloaga püsilaager. Seal kestavad vahetused kuus kuni kaheksa päeva ning ühes vahetuses osaleb kuni 72 last ja noort. Laagrivahetuse hind sõltub programmist ja sellest, kas tuusik sisaldab ühistransporti või korraldab transpordi lapsevanem või omavalitsus.

Näiteks Pivarootsi seitsmepäevane vahetus „Kuus 7 pärimust“, mis viib lapsed seiklema läbi Eesti pärimuskultuuri, maksab 315 eurot.

Kadaka sõnul on tuusikute hind oluliselt muutunud ning sellel on rohkem kui üks põhjus. „Tarbijahinnaindeksi suurenemisega seoses kallines ca kaks eurot päevas ka laagriteenus,“ ütleb Kadakas.

Laagrikoha hind koosneb tema sõnul kõigest, mis on seotud majutus- ja toitlustusteenusega, pakutavast programmist ning investeeringutest kompleksi pidamiseks. Pivarootsi pakub eri suunitlusega vahetusi: pärimus-, kunsti-, seiklus-, keele-, loodus-, tantsu-, leina-, spordi-, käelise tegevuse ning töö- ja õppelaagreid.

Laagriteenust pakutakse ka toimetulekuraskustes perede, asenduskodude  ja teistele tuge vajavatele lastele. Sellisel juhul tuleb toetus Harno, kohaliku omavalitsuse, linnaosavalitsuse või asenduskodu eelarvest.

Noortelaager on tema hinnangul koolivälise õppimise koht. „Noortele korraldatakse Eestis püsi- ja projektlaagreid, mille tegevus on noorsootööseadusega selgelt reglementeeritud,“ ütleb Kadakas. Tingimusi esitatakse nii laagripidajatele, laagrikeskkonnale kui personalile.

Linnalaager on töötava vanema suvine tugi

Väikse Päikse huvikooli juht Liis Jakimainen ütleb, et linnalaager täidab lapse ja lapsevanema jaoks korraga mitut rolli. Lapse jaoks on see turvaline ja arendav viis suve veeta, lapsevanema jaoks aga praktiline tugi suvevaheaja ja tööelu ühitamiseks.

“Pered on muutunud hinnatundlikumaks.

Liis Jakimainen

Väikse Päikse huvikooli linnalaagri vahetuse tavahind on 2026. aastal 210 eurot. 2025. aastal oli see 190 ja 2024. aastal 175 eurot. Seega kallines laager 2025. aastal 8,6 ja 2026. aastal 10,5 protsenti – kahe aasta peale kokku 20 protsenti.

Jakimaineni sõnul on huvikool püüdnud hoida hinnatõusu võimalikult mõõdukana, vähendamata laagri sisu, kvaliteeti ning õppekäikude ja külastuste arvu. Märtsist maini registreerinutele kehtis varajase registreerija soodustus, mis 2026. aasta hinna puhul oli ligikaudu 9,5 protsenti. Lisaks on hind soodsam mitmes laagris osalemisel või juhul, kui laagrisse tuleb mitu samast pere last.

Linnalaagri hind koosneb tema sõnul peamiselt juhendajate tööjõukulust, kulutustest toitlustusele, ruumidele, töövahenditele, materjalidele, väljasõitudele, õppekäikudele ja turvalise keskkonna tagamisele. Kõige rohkem on kasvanud tööjõukulud, toitlustuse, materjalide ja õppekäikude hind, sealhulgas tasu muuseumide, külastuskeskuste ja teiste väljasõidukohtade külastamise eest.

Jakimainen ütleb, et pered on muutunud hinnatundlikumaks ja nende valikud järjest teadlikumaks. Võrreldakse hinda, asukohta, programmi sisu ja seda, mida laagritasu sisaldab. Mõnel juhul valitakse mitme laagrivahetuse asemel üks, osaletakse laagris lühemat aega või jäetakse laps üldse laagrisse registreerimata.

Tema sõnul ei ole Väikse Päikse huvikooli linnalaagrid lihtsalt ajaveetmiskoht, vaid neis toetatakse lapse arengut. Lapsed saavad laagris uurida, katsetada, luua, liikuda ja teistega koos tegutseda. Programmid on ehitatud üles eri teemade ümber: näiteks robootika, teadus, kokandus, kunst, loovus, loodus, liikumine, sport, digi, film, meedia ja multimeedia.

Käibemaksu lisandumine mõjutaks Jakimaineni sõnul lõpphinda paratamatult, sest laagrite korraldamisel suuri puhvreid ei ole. Tema hinnangul vajavad laste suvelaagrid riigi või kohaliku omavalitsuse senisest selgemat tuge, et kogu raha ei jääks perede ja korraldajate maksta.

Laagris õpitakse ka siis, kui seal pole tunde

Haridus- ja noorteameti (Harno) noorte- ja rahvusvahelistumise osakonna peaekspert Birgit Villum ütleb, et laagritel on laste ja noorte arengus oluline roll ning seda näitavad ka regulaarsed mõjuhindamised.

Villumi sõnul pakub laager mitteformaalse õppe keskkonnana tegevusi, mis arendavad suhtlemist, koostöö- ja eneseväljendusoskust, kehalist aktiivsust ja iseseisvust. Paljudes laagrites tavapärane nutivabadus toetab näost näkku suhtlemist ja loovust.

“Riigi toel osaleb igal aastal laagris ligi 30 000 noort.

Birgit Villum

Kindel päevakava, une- ja toitumisrütm, kasvatajate tugi ning tasakaalustatud tegevus loovad keskkonna, kus noored saavad nii puhata kui areneda.

Kötsi lisab, et riigi toetuse puhul hinnatakse laagrite programmi, mitteformaalse õppe põhimõtteid, õpieesmärke, õpitulemuste analüüsi ja noorte kaasamist. „Laagris osalemine arendab üldpädevusi ning selle kaudu on laagritel kindel roll formaalhariduse toetamisel,“ ütleb ta.

Näha on langustrendi

Harno andmetel osaleb riigi toel laagrites igal aastal ligi 30 000 noort. Villumi sõnul on osalejate suurusjärk püsinud üldjoontes sama, kuid näha on suundumust langusele. Toetust saavate laagrikorraldajate hinnangul võib selle üks põhjus olla laagrituusiku kõrge hind.

Ööbimisega laagri päeva keskmine maksumus oli 2025. aastal Villumi sõnul orienteeruvalt 40 eurot. Tänavu võib see elektri ja kütuse kallinemise tõttu tõusta. Kui tuusik jääb pere jaoks liiga kalliks, soovitab Villum pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kellega koostöös võib leida võimalusi laps siiski laagrisse saata.

Kötsi viitab samuti riigi 2025. aasta toetatud laagrite lõpparuandele. Tema sõnul oli riigi toetatud laagrites alatäitumust ning nii püsi- kui projektlaagrite ühe levinud probleemina nimetati tuusikuhindu, mis käivad lapsevanematele üle jõu. See osutab tema hinnangul tõsiasjale, et osa lapsevanemaid loobub laste laagrisse saatmisest.

HTM tunnistab, et elukalliduse kasv toob kaasa osavõtutasude tõusu. HTM-i noortepoliitika osakonna juhataja Heili Griffith ütleb, et ministeerium on viimastel aastatel pidanud eelarvet korduvalt kärpima, kuid laagrite toetus on seni jäänud samaks – samas pole see ka kasvanud.

„Teame, et nii noorsootöö tegevused kui ka huviharidus on peredele üha halvemini kättesaadavad,“ ütleb Griffith.

Praegu ei ole näha, et riigieelarvest makstavad toetused lähiaastatel kasvaksid. Plaanis on üle vaadata ja täpsustada toetuse andmise tingimusi.

Abi sõltub omavalitsusest

Kui perele käib laagritasu üle jõu, võib abi otsida kohalikult omavalitsuselt. Eesti linnade ja valdade liidu haridusnõuniku Robert Lippini sõnul toetavad omavalitsused laste laagrites osalemist väga erinevalt.

Mõnes kohas toetatakse laagri korraldajat, et lapse osalustasu oleks madalam. Näiteks Tallinn maksab laagri korraldajale toetust noore ja laagripäeva kohta. Teistes omavalitsustes hüvitatakse perele laagri osalustasu maksumus.

“Ühtset Eesti mudelit ei ole.

Robert Lippin

Toetus võib Lippini sõnul olla täielik või osaline. Mõnes kohas hüvitatakse kuni pool laagri maksumusest, teises võib vähekindlustatud pere saada toetust kogu summa ulatuses. Erinevad ka sihtrühmad. Osa toetusi on kõigile valla lastele, osa ainult vähekindlustatud, lasterikastele, üksikvanemaga või riskiperedele.

„Toetuse suurus, saaja ja tingimused sõltuvad omavalitsusest,“ ütleb Lippin.

Samas on ta ettevaatlik väitega, et laagrite kättesaadavus sõltub liiga palju lapse elukohast. Selle kinnitamiseks oleks tema sõnul vaja üleriigilisi võrreldavaid andmeid laste osalemise, omaosaluse, toetuse saajate ja laagrist kõrvale jäämise kohta. Tema teada sellist analüüsi praegu tehtud ei ole.

Laagrite kallinemine jõuab Lippini hinnangul omavalitsusteni. „Siis kasvab paratamatult nende perede hulk, kel on keeruline last laagrisse saata,“ ütleb ta. Omavalitsusele hakkab siis laekuma toetuse taotlusi.

Kui käibemaks laagriteenusele lisandub, kasvab pere omaosalus ning suureneb surve omavalitsuste sotsiaal- ja huvihariduse toetustele.

Lippini hinnangul ei ole laagritest kõrvale jäämise risk ainult kõige väiksema sissetulekuga peredel, sest nende jaoks on paljudes omavalitsustes eraldi toetusmeetmed. Suurem probleem võib tekkida peredel, kes formaalselt toetuse tingimustele ei vasta, kuid kelle pere-eelarves on laagritasu ikkagi suur kulu.

Need võivad olla näiteks mitme lapsega pered, üksikvanemad või keskmise sissetulekuga pered, kellel on laenud, transpordikulud ja muud vältimatud väljaminekud.

„Sellisel juhul ei pruugi laps jääda laagrist kõrvale ametliku vaesuse tõttu, vaid pere peab valima, milliseid kulusid ta saab suvel endale lubada ja milliseid mitte,“ ütleb Lippin. Tema sõnul jääb see risk statistikas sageli nähtamatuks.

Riik ei peaks ELVL-i vaates laagriturgu keskelt juhtima, sest korraldajad on erineva taustaga: eraalgatused, huvikoolid, spordiklubid ja vabaühendused. Küll aga peaks riik jälgima, et maksupoliitilised otsused ei muudaks laagreid suurele osale lastest kättesaamatuks.

Riigi roll võiks tema hinnangul olla kvaliteediraami loomine, vajadusel sihitud tugi kõige haavatavamatele peredele ning omavalitsuste tulubaasi ja finantsautonoomia tugevdamine.

Tallinn toetab laagreid nelja euroga päevas

Tallinna haridusameti noorsootöö osakonna juhataja Marko Ool ütleb, et Tallinn toetab noortelaagrite korraldajaid selleks, et muuta laagrites osalemine Tallinna 7–19-aastastele lastele ja noortele paremini kättesaadavaks. Linna toetus aitab tema sõnul vähendada lapsevanemate omaosalust ning toetab võimalust veeta koolivaheajal aega sisukalt ja aktiivselt turvalises keskkonnas.

“Osalustasu on viimase kahe aasta jooksul kasvanud.

Marko Ool

Tallinna toetus on 2026. aastal neli eurot noore ja laagripäeva kohta. Tänavu toetab linn 33 laste- ja noortelaagri korraldamist kokku 196 000 euroga, mis võimaldab laagris osaleda enam kui 6900 noorel.

Ooli sõnul kehtib neljaeurone päevatoetus 2023. aastast. Samal ajal on laagrite osalustasud tõusnud. Haridusametile esitatud taotluste põhjal on laagrite keskmine osalustasu viimase kahe aasta jooksul kasvanud ligikaudu 14 protsenti, mis peegeldab üldist kulude kasvu laagrite korraldamisel.

„Mõnda projektlaagrisse on varasemast keerulisem piisavalt osalejaid leida,“ ütleb Ool. Aasta ringi tegutsevate püsilaagrite puhul sellist suundumust praegu selgelt näha ei ole. Huvi suvelaagrite vastu püsib siiski jätkuvalt suur.

Õigusselgust on vaja enne suve

Laagrikorraldajate kõige otsesem ootus riigile on praegu õigusselgus.

„Õigusselgus – kuidas toimida ja miks,“ sõnastab Kaur Kötsi laagrikorraldajate peamise ootuse. Tema sõnul ei ole jätkusuutlik lahendus, kus maksu- ja tolliamet soovitab igal laagri korraldajal eraldi ühendust võtta, et selgitada, kas ta peab käibemaksu maksma või mitte.

„Kõiki korraldajaid tuleb kohelda võrdselt,“ ütleb Kötsi.

Kui käibemaksuvabastuse küsimus enne suve selget lahendust ei saa, võib osa laagreid korraldamisest loobuda, sest nii on lihtsam vältida sattumist maksu- ja tolliameti huviorbiiti. Teine võimalus on, et käibemaksu võrra kallimad tuusikud ei too kokku piisavalt osalejaid ning laagrit ei ole enam võimalik korraldada.

„Kokkuvõttes võivad laagrid sellel suvel jääda siis paljudele noortele kättesaamatuks,“ ütleb Kötsi.

Riigikogu arutas seadusemuudatust esimest korda mai lõpus ning otsus loodetakse teha juunis enne suvepuhkuse algust. See tähendab, et lahendus võib tulla vahetult enne laagrihooaja algust, kuid lapsevanemad ja korraldajad peavad oma otsuse tegema juba praegu.

---

HTM-i KOMMENTAAR

Mida riik laagrite käibemaksu lahendamiseks muudab?

HTM-i noortepoliitika osakonna juhataja Heili Griffith ütleb, et kehtiv noorsootöö seadus käsitleb noorte püsi- ja projektlaagreid tervistava ja arendava puhkuse teenusena. Tegelikult on laagrite sisu tema sõnul aga juba praegu hariv ja mitteformaalõpet toetav.

Griffithi sõnul on laagrite määratlus püsinud seaduses sisuliselt muutumatuna alates 2010. aastast. Vahepeal on aga nii noorsootöös kui ka haridusvaldkonnas tervikuna muututud teadlikumaks mitteformaalõppest ning alates 2025. aastast on mitteformaalõpe õppeliigina kirjas ka haridusseaduses.

Käibemaksuprobleem on Griffithi sõnul tekkinud sellest, et kehtiv seadus räägib laagritest tervistava ja arendava puhkuse teenusena. Rahandusministeeriumi ja maksu- ja tolliameti hinnangul ei võimalda see praegu laagritele käibemaksuvabastust kohaldada. Käibemaksuseadus näeb ette maksuvabastuse muu hulgas teatud haridus- ja koolitusteenustele, kuid laagreid ei ole kehtivas regulatsioonis käsitatud haridusliku sisuga tegevusena piisavalt selgelt.

HTM ja rahandusministeerium on jõudnud kokkuleppele lahenduses, mis vabastaks noorte püsi- ja projektlaagrid käibemaksust. Selleks tuleb noorsootöö seaduses täpsustada, et noorte püsi- ja projektlaagrite pidajad osutavad eesmärgistatud mitteformaalõppe teenust, mis toetab noore tervist ja isiksuse mitmekülgset arengut.

Griffithi sõnul ei lisandu laagrikorraldajatele uusi kohustusi. Ka praegu tuleb püsilaagril tegevusloa taotlemisel esitada tegevuskava ja noori arendavate tegevuste loetelu ning projektlaagril laagri eesmärk ja päevakava. Edaspidi tuleks tegevusloa taotlemisel laagri eesmärke ja sisutegevusi mitteformaalõppe võtmes veidi täpsemalt kirjeldada.

Selline määratluse täpsustamine tooks käibemaksuseaduse tähenduses kaasa noorte püsi- ja projektlaagrite käsitamise muu koolituse pakkujatena. Käibemaksuvabastus laieneks neile juhul, kui teenust osutatakse mitteärilisel eesmärgil.

Muudatus ei puuduta kõiki lastelaagreid. Käibemaksuvabastus laieneks üksnes noorsootööseaduse tähenduses püsi- ja projektlaagritele ehk seesugustele, kus üks vahetus kestab vähemalt kuus ööpäeva ja kus ka ööbitakse.