• Järgmisel kevadel kandideerivad põhikoolilõpetajad gümnaasiumi ja kutsekeskharidusse ühtses sisseastumise infosüsteemis SAIS. Noored peavad koolid seadma oma eelistuse järgi järjekorda ning jätkuvastuvõtt lõpeb senisest varem.

---

2027. aasta vastuvõtu tähtsad kuupäevad

Järgmisel kevadel saab SAIS-is avaldusi esitada 29. märtsist 18. maini. Pärast lõpueksamite tulemuste avaldamist 17. mail saab eelistusi veel muuta. Vastuvõtukatsed ja -vestlused toimuvad 19. maist 10. juunini, põhivastuvõtt kestab 11. juunist 2. juulini ja jätkuvastuvõtt 5. juulist 23. augustini. Sobiva kohata jäänud noorte vastuvõtt ettevalmistavasse õppesse algab 24. augustil.

---

Haridus- ja teadusministeerium muudab pärast tänavuse vastuvõtu kogemust põhikoolijärgse sisseastumise korraldust. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul jäi tänavu umbes 3000 noort pärast põhivastuvõttu n-ö ripakile ja pidi suvel koolikohta ootama. Mõni esitas avalduse juba juulis, kuid sai koolilt vastuse alles augustis.

Järgmisel kevadel koondatakse gümnaasiumide ja kutsekeskhariduse vastuvõtt ühtsesse SAIS-i. Kui tänavu kasutasid koolid SAIS-i, sisseastumine.ee-d ja teisi lahendusi, siis edaspidi näeb kandidaat oma eelistusi ühest süsteemist. Kallase sõnul ei saanud riik tänavu eri süsteemide tõttu tervikpilti sellest, kuhu õpilane kandideeris, millise pakkumise vastu võttis ja millisest loobus.

Õpilane peab koolid reastama oma eelistuste järgi. Valikute arvu riik esialgu ei piira. Kool võib oma vastuvõtutingimustes anda lisapunkte selle eest, et kandidaat on märkinud kooli oma eelistuste seas ettepoole.

Eelistuste järjestamine annab kasulikku infot ka koolidele. Kool näeb, kui paljude kandidaatide jaoks on ta esimene valik. Kallase sõnul saab kool alustada näiteks vestlusi nendega, kes on märkinud selle esimeseks eelistuseks, selle asemel et rääkida kõigi avalduse esitanutega. 

Pärast eksamit saab valitut muuta

Kehtima jääb põhimõte, et põhikooli lõpueksamid tehakse enne koolide vastuvõtukatseid ja -vestlusi.

Avaldusi saab SAIS-is esitada 29. märtsist 18. maini. Põhikooli lõpueksamid toimuvad 28. aprillist 11. maini. Kallase sõnul saab õpilane oma eksamitulemuse koolist üldjuhul teada juba eksami- või sellele järgneval päeval. Seega teab enamik noori 12. maiks oma tulemusi ja saab nende põhjal koolivaliku üle vaadata.

Hiljemalt 17. mail kantakse eksamitulemused ametlikult süsteemi ning siis nähakse neid ka koolis, kuhu noor kandideerib. Õpilane saab oma avaldusi ja eelistuste järjekorda muuta 18. maini. Kallase sõnul jääb õpilasel seega sisuliselt 12.–18. maini aega oma variandid eksamitulemuste põhjal uuesti läbi mõelda.

“Umbes 3000 last jäi ripakile.

Tänavu võis juhtuda, et noor oli esitanud gümnaasiumi avalduse, kuid ei ületanud hiljem näiteks matemaatika lõpueksami lävendit. Kui kool oli seadnud lävendi ületamise vastuvõtu eelduseks, tuli noorel kiiresti valida uus haridusasutus. Eksamilävendi nõude kehtestab oma vastuvõtukorraga kool, mitte riik. 

Ministeerium soovis esialgu jätta õpilastele oma eelistuste ülevaatamiseks kolm lisapäeva, kuid koolijuhid soovisid vastuvõtu korraldamiseks rohkem aega. Kompromissina saavad õpilased juurde ühe tööpäeva avalduste korrigeerimiseks ja koolid ühe lisapäeva vastuvõtutegevuseks.

Koolide vestlused, testid ja erialakatsed toimuvad 19. maist 10. juunini. Selleks jääb koolidele 17 tööpäeva. Õppima asumise kutseid hakatakse saatma 11. juunil ning põhivastuvõtt kestab 2. juulini.

Koolid otsustavad endiselt ise, mille alusel nad õpilasi vastu võtavad. Riik määrab ühise ajakava ja süsteemi, kuid ei kehtesta kõigile koolidele ühesuguseid vastuvõtutingimusi. 

Kohta ei saa pikalt kinni hoida

Ühtne SAIS peaks aitama õppekohtadel kiiremini järgmiste kandidaatideni jõuda.

Kallase sõnul tegid tänavu kõige tugevamatele õpilastele mitu kooli pakkumise kiiresti ja nõrgema tulemusega kandidaadidki said eitava vastuse ruttu. Nende vahele jäi aga suur hulk noori, kes ootasid, kas mõnes koolis koht vabaneb.

„Seal keskel oli terve suur hulk lapsi, kes lihtsalt istus ja ootas. Istus ja ootas, istus ja ootas,“ kirjeldas Kallas. 

Nagu tänavugi, on kandidaadil koolikoha pakkumise kinnitamiseks kolm tööpäeva. Uus pole seega kolmepäevane tähtaeg, vaid tõsiasi, et järgmisel kevadel toimub vastuvõtt ühes süsteemis. Kui kandidaat kohta vastu ei võta, saab kool pakkuda seda pingereas järgmisele.

Tänavu võis õpilane kandideerida koolidesse eri süsteemide kaudu. Kallas tõi näiteks olukorra, kus noor kandideeris reaalkooli, Westholmi gümnaasiumi ja Pirita majandusgümnaasiumi, kuid koolid kasutasid eri sisseastumissüsteeme. Seetõttu ei pruukinud kandidaat näha, kus oli vahepeal koht vabanenud. Ühtses SAIS-is peaksid pakkumised ja neist loobumised olema korraga nähtavad. 

Kallas vaatab Soome poole

Kallase sõnul võiks Eesti liikuda Soome eeskujul veel automatiseerituma vastuvõtu poole.

Soomes on riik vastuvõtutingimused Eestist täpsemalt paika pannud. Kallase sõnul on määratud, milliste õppeainete keskmist hinnet tuleb arvestada ja mille eest võib anda lisapunkte. Eraldi katseid saavad korraldada näiteks muusika-, balleti- ja kunstikallakuga koolid. 

Süsteem annab noorele ka infot, mille järgi oma võimalusi hinnata. Kallase sõnul näeb õpilane kooli valides, milline on olnud sinna sissesaanute keskmine hinne viimase viie aasta jooksul.

“Koolivalikud tuleb panna pingeritta.

Kallas tõi näiteks õpilase, kelle keskmine hinne on 3,75, samal ajal kui reaalkooli saadakse sisse keskmise hindega 4,9. Nii saab noor hinnata, kas tal on mõistlik seda kooli esimeseks eelistuseks panna. Kallase hinnangul võivad läbimõtlemata valikud suurendada noore stressi, kui ta saab järjest eitavaid vastuseid. Numbrid 3,75 ja 4,9 tõi Kallas näitena, see pole reaalkooli ametlik vastuvõtustatistika. 

Eesti järgmisel kevadel veel nii kaugele ei lähe. Esimene samm on ühtse SAIS-i kasutuselevõtt ja koolide järjestamine sisseastuja eelistuste põhjal. Samuti ei piirata esialgu koolide arvu, kuhu noor võib kandideerida. Kallase sõnul võib edaspidi arutada, kas seda tuleks teha. Praegu võib õpilane esitada kas või paarkümmend avaldust. 

Jätkuvastuvõtus näeb vabu kohti

Teine suurem muudatus puudutab noori, kes põhivastuvõtus kohta ei saa.

Kallase sõnul jäi tänavu pärast põhivastuvõttu umbes 3000 noort jätkuvastuvõttu. Ühtse süsteemi puudumise tõttu ei teadnud nad alati, millistes koolides veel vabu kohti on. Selle teadasaamiseks tuli koole läbi helistada või omavalitsusest küsida.

Järgmisel aastal näeb õpilane SAIS-is
koole, mille jätkuvastuvõtus on vabu kohti. Pärast põhivastuvõtu lõppu 2. juulil tehakse vabade kohtade kohta kokkuvõte ning jätkuvastuvõtt algab 5. juulil.

Kui koolis vabaneb koht, ei saa seda automaatselt põhivastuvõtus samas koolis joone alla jäänud kandidaat. Kallase sõnul on õigus sellele kandideerida kõigil teistel põhivastuvõtus õppekohata jäänutel. Seepärast avab kool vabanenud koha jätkuvastuvõtus uuesti kõigile võrdsetel alustel. 

Jätkuvastuvõtt kestab 23. augustini. Tänavu sai jätkuvastuvõtus kandideerida augusti lõpuni ning Kallase sõnul ootas mõni noor koolilt vastust nädalaid.

Varasem lõpetamine tähendab, et koolidel tuleb suvist töökorraldust muuta. Õpetajate 56-päevane puhkus ei lühene, kuid kõik vastuvõtuga tegelevad töötajad ei saa samal ajal puhata. Kallas tõi näiteks võimaluse, et juulis vastuvõtuga tegelevad õpetajad puhkavad pikemalt augustis. 

Kallase sõnul on ministeerium uue graafiku koolijuhtidega samm-sammult läbi arutanud. Ta loodab, et koolid leiavad sobiva lahenduse, sest tänavu pidid noored kooli vastust liiga kaua ootama. 

Kui noor pole ka jätkuvastuvõtus sobivat kohta leidnud, algab 24. augustil vastuvõtt ettevalmistavasse õppesse. See on mõeldud eelkõige õppimiskohustusega noortele, kes pole tavapärase vastuvõtuga endale sobivat õppekohta saanud.

SAIS-i arendatakse veel

Uue vastuvõtukorra õnnestumine sõltub sellest, kuidas SAIS suure koormusega toime tuleb.

Kallase sõnul on süsteemi koormustestid tehtud. Praegu arendatakse võimalust panna koolid eelistuse järgi järjekorda. Koolid saavad testkeskkonnas vastuvõttu juba proovida ning eelistuste funktsioon peaks lõplikult valmis olema jaanuaris.

Seejärel jääb koolidele kolm kuud, et oma vastuvõtutingimused süsteemi sisestada ja seadistada. Avaldusi hakatakse esitama 29. märtsil. 

Määrustega täpsustatakse ka välisriigis või rahvusvahelise IB-õppekava järgi õppinud noorte vastuvõttu. Üldhariduskoolid saavad põhjendatud juhul teha vastuvõtutingimustes erandeid haridusliku erivajadusega õpilastele. Kutseõppeasutustes selline võimalus juba on.

Samuti täpsustatakse, milliseid andmeid saavad koolid kiitusega või lihtsustatud õppekava järgi põhikooli lõpetanud kandidaadi kohta pärida.