• „Ühtegi kutsekooli mitte üheski maakonnas kinni ei panda,“ kinnitas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas esmaspäeval riigikogus.

Minister vastas sotsiaaldemokraatide arupärimisele Hiiumaa kutsehariduse tuleviku kohta. Tema sõnul lähtub riik kutseõppe kavandamisel kolmest põhimõttest: kutsekeskharidus peab olema piirkonnas kättesaadav, igas maakonnas peab säilima kutseõpe ning riiklik koolitustellimus peab vastama tööturu vajadusele.

Hiiumaal alustas näiteks tänavu tööd üldharidus- ja kutseõppe ühendasutus HIIG+, kus turismiteenuste õppekaval õpib kolm põhikooli lõpetanud noort. Kallas möönis, et algus on tagasihoidlik. Varem polnud aga Hiiumaa noortel kümme aastat võimalik pärast põhikooli kohapeal kutsekeskharidust omandada. Nad pidid kutseõppeks mandrile minema.

Minister ütles, et väikestele õpperühmadele pole kehtestatud üleriigilist alampiiri. Koolid ja erialad on selleks liiga erinevad. Hiiumaa ühendkoolis saavad kutseõppe aineid valida ka gümnaasiumi ja mittestatsionaarse õppe õpilased.

Tänavu lõpetas Hiiumaal põhikooli 82 noort. Alates 2030. aastast hakkab nende arv Kallase sõnul vähenema. See raskendab nii kutseõppe kui ka gümnaasiumi õppekohtade täitmist. Praegu saavad Hiiumaa põhikoolilõpetajad valida gümnaasiumi ja turismiteenuste kutsekeskhariduse vahel. Seda, kas kooli suund on puidu-, masina- ja arvutitehnoloogia, IT või robootika, pole Kallase sõnul veel otsustatud. Kõige tõenäolisemaks pidas ta puidutehnoloogiat, sest selle õpetamiseks on Hiiumaal oskused olemas.

Autojuhiõpe osteti sisse

Arupärijad kritiseerisid ministeeriumi otsust lõpetada Hiiumaal riigi rahastatud bussi- ja veoautojuhtide õpe. Riigikogu liige Reili Rand ütles, et koolitustellimuse täielik kärpimine lõpetab need erialad saarel. Kallase sõnul polnud Hiiumaa ametikoolil autojuhiõppega tegelevaid töötajaid. Kogu koolitus osteti hankega sisse. Seetõttu ei kaota otsuse tõttu tööd ükski kooli töötaja.

Kahel viimasel õppeaastal ei võetud neile õppekavadele Hiiumaal kedagi vastu. Alla 15 protsendi varasematest õppijatest olid ministri sõnul hiidlased või Hiiumaa ettevõtete töötajad. Kallas seadis kahtluse alla ka õppekava sobivuse. Hiiumaal pakutud õppekava maht oli 30 EKAP-it, kuid kutse saamiseks tuleb tema sõnul läbida vähemalt 60.

OSKA prognoosi järgi vajab Eesti järgmisel kümnendil keskmiselt 250 uut bussijuhti ja 700 veoautojuhti aastas. Koolitustelt lisandub aastas ligikaudu 320 bussi- ja 1150 veoautojuhti, valdavalt täienduskoolituse kaudu. OSKA hinnangul on koolituse läbinuid piisavalt, kuid paljud neist ei asu juhina tööle.

Õppeaastatel 2015/2016–2020/2021 lõpetas kutsekoolis bussijuhi eriala 409 inimest. Neist töötas 2022. aastal sõidukijuhina 60 ehk 15 protsenti. Veoautojuhi eriala 1042 lõpetanust töötas sõidukijuhina 124 ehk 12 protsenti.

Tasuta aiandusõpe lõppes

Riik ei telli Hiiumaalt enam tasuta aiandusõpet. Kool on kahel aastal pakkunud tasulisi õppekohti, kuid õppima pole tulnud kedagi. Kallase sõnul oli üle poole varasema aianduseriala õppijatest pärit Tallinnast ja Harjumaalt. Paljud neist ei asunud hiljem aednikuna tööle. „Meil oli valik, kas rahastame täiskasvanute täiendõpet või noorte kutsekeskharidust. Valisime noorte kutsekeskhariduse,“ ütles Kallas.

Täiskasvanud saavad aiandust ja teisi erialasid edasi õppida, kuid peavad tööturu vajadusega sidumata õppe eest ise tasuma. Hiiumaal saab pärast gümnaasiumi jätkuvalt õppida näiteks palkmajaehitajaks, väikesadama spetsialistiks ja puitehitiste restauraatoriks.

Suuremõisa mõisa tulevik on lahtine

Arupärijad küsisid ka Suuremõisa lossikompleksi tuleviku kohta. Kallase sõnul kulus varem ebaproportsionaalselt suur osa Hiiumaa kutsehariduse rahast mõisa ülalpidamisele. „Ma küsisin, kas see on õige suund, kuhu raha peaks minema, selle asemel et suunata see õpetajatesse ja õppejõududesse,“ ütles minister.

Kallas kinnitas, et ei poolda mõisa müümist. Riik ja Hiiumaa vald otsivad lahendust, mis võimaldaks kultuurimälestist korras hoida ja inimestele avatuna säilitada. Kulude jagamises pole veel kokku lepitud.