• Augusti alguses saatis haridus- ja teadusministeerium oma partneritele kooskõlastamiseks eelnõu, milles on kirjas põhikooli lõpetamise ning gümnaasiumisse ja kutseõppeasutusse sisseastumise järgmise aasta ajakava. Algne plaan oli vastuvõtutegevusi kolme päeva võrra lühendada, kuid kuu aega hiljem tõdeb ministeerium, et kogutud tagasiside tõttu võib kärbitav aeg olla lühem. 

Kui tänavu kestis vastuvõtuperiood 16 päeva, siis algse eelnõu kohaselt kahaneks see järgmisel aastal 13-ni. Kõige rohkem mõjutaks see koole, kus korraldatakse gümnaasiumisse sisseastumiseks ühiskatseid. Nemad peavad selle aja sisse mahutama katsete läbiviimise, tööde parandamise, vestluste korraldamise ja pingerea loomise, et 9. juunil hakata õpilastele koolikohti pakkuma. Kõige selle jaoks on ka 16 päeva väga lühike aeg ja seetõttu on koolijuhid plaani suhtes kriitilised. 

HTM-i kesk- ja kutsehariduse osakonna juhataja Ülle Matsin meenutab alustuseks kolme aasta tagust aega, mil põhikooli lõpetamise ajakava nägi ette, et vastuvõtt toimus juba kevadel enne juunikuiseid eksameid. Tema sõnul tekkis siis olukord, kus koolid hakkasid pärast eksamitulemuste selgumist vastuvõtukinnitusi tagasi võtma, kuna eksamite tulemused ei läinud kokku nende ootustega õpilasele. Nüüd, kui eksamid toimuvad enne koolikohtade pakkumist, olevat koolidel õpilaste tasemest selgem pilt. „Kõik tulemused on olemas ja kui koolikoht ära kinnitatakse, nii jääbki. See võib muutuda ainult siis, kui õpilane avaldab soovi mujale siirduda. Võimalus, et kool pakutud koha tagantjärele tühistab, on uue süsteemiga kadunud,“ ütleb Matsin. 

Avaldusi peab esitama eksamitulemustest lähtuvalt

Jõudes võimaliku vastuvõtuperioodi lühendamise juurde, rõhutab ta, et praegu ollakse alles läbirääkimisfaasis ja ühtegi lõplikku otsust veel tehtud ei ole. Küll aga on hädavajalik, et pärast eksamitulemuste selgumist jääks noortele piisavalt aega koolidesse avaldusi esitada, kuna koole tuleks valida eksamitulemustest lähtudes. Selline ajaaken sellel aastal puudus. „Juhtus, et õpilane esitas avalduse ainult sellistesse koolidesse, kus ta juba ühe ebaõnnestunud eksami tõttu ukse taha jäi. Ta ei saanud siis enam midagi päästa ja kogu põhivastuvõtu vältel lihtsalt passis,“ selgitab Matsin. Ta jätkab, et sellist olukorda aitab lahendada olukord, kus eksamitulemuste avalikustamise ja avalduste esitamise perioodi lõpu vahele jääb piisavalt aega. „See puudutab ka õpilasi, kes saavad oodatust paremad tulemused, kuna neilgi oleks siis põhjust uuesti mõelda, millistesse koolidesse kandideerida,“ lisab ta. 

“Juhtus, et õpilane esitas avalduse ainult sellistesse koolidesse, kus ta juba ühe ebaõnnestunud eksami tõttu ukse taha jäi.

Nii pakutigi algselt, et selline periood võiks kesta kolm päeva. Ilmselt tuleb aga leida kompromiss, sest koolijuhtide sõnul ei saa nad seda kolme päeva loovutada. „Tõenäoliselt jõuame kokkuleppele, ettepanekud on meil käes,“ on Matsin lootusrikas. 

Mõeldes kõigele, millega koolid selle aja jooksul hakkama peavad saama, leiab Matsin, et testide ehk katsete läbiviimine ei ole tegelikult kõige ajamahukam tegevus. Küsimus on eelkõige selles, kas koolid jõuavad vestlusi korraldada. „Tahame arvestada koolide huvidega nii palju kui võimalik. Koolijuhtide esindusega kohtumine oli väga vajalik,“ lausub ta. 

Katseid kaotama ei survestata 

Leidub ka koolijuhte, kelle hinnangul on sellise eelnõu näol tegu kavala nipiga, millega survestatakse koole ajanappuse tõttu katsetest sootuks loobuma. Matsini sõnul selline teooria paika ei pea. „Kolme päeva ettepanek lähtus ikkagi ainult soovist lahendada eksamitulemuste ja avalduste korrelatsiooni probleem,“ ütleb ta. Küll aga toob ta välja, et mõne kooli põhikooljärgsesse õppesse on konkurents niivõrd tihe, et noorte heaolu peale peab natuke rohkem mõtlema. „Peame proovima tagada, et noored jääksid kõige selle juures rõõmsameelseks. Sellega on nõus kõik osapooled. Mingist ministeeriumi survestamisest me siin rääkida ei saa. Ka koolid ise on seda meelt, et õppija jaoks peab sisseastumine kulgema senisest sujuvamalt,“ räägib Matsin.  

“Kolme päeva ettepanek lähtus ikkagi ainult sellest, et lahendada eksamitulemuste ja avalduste korrelatsiooni probleem.

Plaani hakata koolide autonoomiat piirama, ministeeriumil tema sõnul praegu ei ole. Koolid on vabad kehtestama oma vastuvõtukorra ise. Ministeerium saab anda soovitusi ja koole toetada, kui need midagi ümber korraldada tahavad. „Seda oleme küll soovitanud, et võimalusel ei tasu õpilaste teadmiste mõõtmist duubeldada,“ ei salga Matsin. 

Ta mõistab hästi, miks osas koolides katseid korraldatakse. „Väga tiheda konkurentsiga koolides on eksamil maksimumilähedased punktid saanud õpilasi rohkem kui õppekohti. Siis tuleb nemad omakorda kuidagi pingeritta seada,“ nendib ta. Selle probleemi loodavad nad aga lahendada e-eksamitega. „Idee on arendada välja e-eksamid, mis eristavad õpilasi paremini. Nende väljaarendamiseks kulub küll natuke rohkem aega.“ 

Seniks soovitab ta koolidel võtta vastuvõtul arvesse kõiki tegevusi, millega kandideerijad on silma paistnud – olgu need olümpiaadid või sportlikud saavutused. „Näiteks Soomes antakse kõige taolise eest lisapunkte. Need punktid aitavad, kui mõni eksam läheb mingil põhjusel untsu,“ arutleb Matsin. Olukorda hõlbustab ka see, et järgmisel aastal saavad koolid õpilastelt eelistusi küsida. „See on kõige olulisem just nende koolide jaoks, kes korraldavad ühiskatseid, kuna nad teavad, kellele esmajärjekorras kutsed saata.“ 

“Oleme soovitanud võimaluse korral õpilaste teadmiste mõõtmist mitte duubeldada.

Lõpetuseks rõhutab Matsin, et ükski otsus seoses vastuvõtutegevuste ajaakna lühendamisega veel kivisse raiutud ei ole: „Praegu oleme mõelnud koostöös koolijuhtidega, et kui algselt välja pakutud kolmest päevast natuke ikkagi maha võtta, ei tohiks vastuvõtuperioodi intensiivsus tänavusest erineda.“