• Sajad Viimsi lapsed käivad koolis Tallinnas. Vallal pole võimalik kõigile praegu mujal õppivatele Viimsi lastele kohe oma koolides kohta pakkuda.

Kavandatav seadusemuudatus kaotaks koduomavalitsuse automaatse kohustuse maksta teise KOV-i koolile tegevuskulu eest. See võib muuta nii omavalitsuste rahavooge kui ka mugavust valida oma lapsele teise valla või linna põhikool.

Viimsist käib Tallinnas põhikoolis 489 last. Viimsi ei suudaks kõigile praegu mujal õppivatele Viimsi lastele oma koolides kohta pakkuda. Tallinn aga hoiatab, et automaatse maksekohustuse kadudes võivad teiste KOV-ide laste koolikohtade tegevuskulud jääda pealinna kanda.

Seni on koduomavalitsus pidanud üldjuhul katma osa teise omavalitsuse munitsipaalkoolis õppiva lapse tegevuskuludest. Seda ka juhul, kui ta on lapsele oma koolis koha taganud. Haridus- ja teadusministeerium (HTM) tahab automaatse maksekohustuse kaotada. Edaspidi hakkaks tegevuskulude katmine põhinema rohkem omavalitsuste kokkulepetel. Muudatus mõjutaks KOV-ide rahastamist, kuid võib puudutada ka perede koolivalikut.

Tallinnale on kaalul miljonid

Tallinna haridusameti juhataja Kaarel Rundu sõnul õppis eelmisel õppeaastal pealinna munitsipaalkoolides umbes 3800 teistes omavalitsustes elavat last. Tallinn prognoosib, et nende eest laekub tänavu teistelt KOV-idelt ligikaudu viis miljonit eurot.

“Osa kulust võib jääda Tallinna kanda.

Kaarel Rundu

Kui osa koduomavalitsusi tulevikus enam tegevuskulu eest ei maksa, jääb see osa nende laste koolikoha kuludest Tallinna kanda. Rundu sõnul paneks see Tallinna kui tõmbekeskuse keerulisse olukorda. Linn ei taha, et teiste KOV-ide otsused tooksid Tallinnale rahakohustusi, mille kujunemist pealinn ise mõjutada ei saa. Tallinn ei oska veel öelda, kas muudatus võib mõjutada teiste KOV-ide laste vastuvõtmist. Seadusemuudatuse rahalist ja õiguslikku mõju peab Rundu sõnul veel analüüsima.

Viimsi olukord näitab samal ajal, miks ei jagune omavalitsused lihtsalt maksjateks, kes tahavad kohustusest vabaneda, ja raha saajateks, kes soovivad praeguse korra säilimist. Viimsi vallavanema Siiri Visnapuu sõnul omandas 10. mai andmetel teistes omavalitsustes põhiharidust 534 Viimsi last. Neist 489 õppis Tallinnas, sealhulgas 310 Tallinna munitsipaalkoolis.

Tallinnas õppimiseks on mitu põhjust. Pealinnas on valik laiem, Viimsisse on kolinud peresid, kelle lapsed jätkavad senises Tallinna koolis, ning kahe omavalitsuse vahel on tihe transpordiühendus. Viimsi peab tegevuskulude arveldamist omavalitsuste vahel üldiselt õiglaseks. Väljaspool valda õppivate laste suur arv ei tähenda, et Viimsi koolides oleks sama palju vabu kohti.

Visnapuu sõnul peaks kõigile mujal õppivatele Viimsi lastele koha pakkumiseks looma märkimisväärselt õppekohti juurde. Seetõttu peab vald mõistlikuks jätkata arveldamist, kui lastele vajalikud koolikohad on teises omavalitsuses juba olemas. Uut taristut pole Viimsi hinnangul otstarbekas rajada ka seetõttu, et lähiaastatel prognoositakse vallas kooliealiste laste arvu vähenemist. Tallinnaga pole Viimsi võimalike uute rahastamiskokkulepete üle veel arutanud.

HTM-i õpetajapoliitika ja haridusjuhtimise osakonna nõuniku Liis Lehiste sõnul ei kao vanema võimalus taotleda lapsele kohta teise omavalitsuse koolis.

“Senised õpilased saavad oma koolis jätkata.

Liis Lehiste

Kui kooli pidav KOV on oma elanikele kohad taganud, võib ta vabu kohti pakkuda ka mujalt pärit lastele. Omavalitsused võivad samuti kokku leppida, et nende lapsed kasutavad teise KOV-i koolikohti, ning leppida kokku kulude katmises.

See ei tähenda aga, et teise omavalitsuse põhikooli oleks tingimata sama lihtne valida kui praegu. Lehiste sõnul pole ministeeriumil põhjust eeldada, et senine koostöö lakkab või KOV-id ei taha peredele sobivaid õpitingimusi võimaldada. Samas möönab HTM, et pärast uue korra jõustumist võib teise omavalitsuse põhikooli sooviva pere olukord muutuda.

„Kas nende valik praegusega võrreldes muutub, sõltub sellest, kas kooli pidav omavalitsus pakub oma vabu õppekohti ka teiste omavalitsuste lastele või omavalitsused lepivad selles omavahel kokku,“ ütleb Lehiste.

Ka Eesti linnade ja valdade liit (ELVL) näeb ohtu, et põhikooli valik hakkab senisest rohkem sõltuma elukohast. ELVL-i haridusnõuniku Robert Lippini sõnul ei pruugi edaspidi piisata sellest, et teise KOV-i koolis on vaba koht. Vastuvõtt võib sõltuda koolipidaja otsusest või kahe omavalitsuse kokkuleppest.

Viimsi hinnangul võib uus kord teatud tingimustel suurendada motivatsiooni registreerida elukoht Tallinnasse, kui laps soovib seal koolis käia. Ka Tallinn peab oluliseks, et rahastamissüsteem ei tekitaks põhjust registriandmeid üksnes koolikoha pärast muuta. ELVL-i lõplik seisukoht polnud Lippini vastamise ajaks veel kujunenud, sest liit kogus omavalitsuste arvamusi.

Vaba koht ei pruugi olla lapsele sobiv 

HTM-i järgi ei piisa kodu-KOV-il siiski üksnes põhjendusest, et tema koolis on vaba koht. Omavalitsus peab tagama lapsele nõuetekohase ja kättesaadava koolikoha. Arvestada tuleb muu hulgas koolitee pikkust ja viisi, lapse erivajadusi ning vajaliku toe olemasolu.

Kui oma KOV-i koolikoht lapsele ei sobi ja haridusülesannet tuleb täita teise KOV-i kooli kaudu, peavad omavalitsused HTM-i järgi kokku leppima, kuidas kaetakse tegevuskulud.

ELVL peab üldpõhimõtet õiglaseks: kui koduvald on taganud lapsele nõuetekohase, kättesaadava ja tema vajadustele vastava koha, ei peaks ta automaatselt rahastama pere teistsugust koolivalikut. Kui sellist kohta pole või teise KOV-i kool on lapse olukorda arvestades põhjendatud, peab vastuvõttev koolipidaja saama tegevuskulude eest raha.

“Koolivalik võib hakata sõltuma elukohast.

Robert Lippin

Lippini sõnul puudub eelnõus aga selge lahendus juhuks, kui kaks KOV-i tegevuskulu tasumises või selle suuruses kokkuleppele ei jõua. ELVL soovib, et seadus sätestaks selliseks puhuks piirmäära või arvutusmetoodika.

HTM ütleb, et ka KOV-ide rahastamiskokkuleppe puudumisel võib koolipidaja võtta vabale kohale teise KOV-i lapse. Sel juhul ei saa ta aga koduomavalitsuselt tegevuskulude katmist nõuda.

Kastre näeb registrirände ohtu

Kastre valla koolides õpib 641 õpilast, kuid umbes 300 Kastre last käib koolis mujal. Peamised sihtkohad on Tartu ja Kambja.

Kastre vallavanema Priit Lombi sõnul mõjutavad seda Tartu lähedus, vanemate igapäevane liikumine ning asjaolu, et Kastre valda kolinud perede lapsed jätkavad sageli senises koolis.

Kastre on tänavuses eelarves kavandanud teiste omavalitsuste koolikohtade eest 355 000 eurot. Lombi sõnul läheb sellest umbes kaks kolmandikku teiste KOV-ide munitsipaalkoolidele.

Vald oleks eelistanud kasutada seda raha oma koolide hüvanguks, kuid Lomp ei pea ka ministeeriumi pakutavat lepingupõhist lahendust heaks. Eriti keeruline võib tema hinnangul olla olukord, kus teise KOV-i kool on lapsele näiteks lühema koolitee tõttu kõige mõistlikum, kuid omavalitsused ei jõua kulude katmises kokkuleppele.

Lombi hinnangul võib see suurendada survet muuta lapse registrijärgset elukohta. Kastre vallavanem peab üheks alternatiiviks Soome-sarnast riigi korraldatud tasaarveldust. „See eelnõu ei ole laste, perede, omavalitsuste ega koolide huvides, vaid lähtub riigi soovist vabaneda enda kanda jäävatest kuludest,“ ütleb Lomp.

HTM põhjendab muudatust riigikohtu otsusega

Ministeerium põhjendab muudatust vajadusega viia praegune kord põhiseadusega kooskõlla.

Riigikohus leidis 2017. aastal, et kui KOV on oma elanikele munitsipaalkoolis õppimise võimaluse taganud, on talle pandud kohustus tasuda teise KOV-i munitsipaalkoolis õppiva lapse eest riiklik ülesanne, mille kulud tuleb katta riigieelarvest.

Lehiste sõnul ongi eelnõu lähtekoht, et kui KOV on lapsele nõuetekohase ja kättesaadava koolikoha taganud, ei peaks tal olema automaatset kohustust rahastada pere valitud teise KOV-i kooli tegevuskulusid.

Koduomavalitsuse kohustus tagada lapsele põhihariduse omandamise võimalus ei muutu.

Kui teise KOV-i laps võetakse tulevikus kooli vastu ilma omavalitsuste kokkuleppeta, ei tekiks tema koduomavalitsusel enam automaatset kohustust tegevuskulu eest tasuda. KOV-id võivad siiski maksmises kokku leppida.

Riigigümnaasiumid tekitavad uue vaidluskoha

Gümnaasiumisse saab ka edaspidi kandideerida elukohast sõltumata võrdsetel alustel. ELVL näeb aga laiemat küsimust: kelle ülesanne on tagada üldkeskharidus? See puudutab eelkõige omavalitsusi, kes on riigigümnaasiumi loomisel oma gümnaasiumiastmest loobunud.

Lippini sõnul lähtub eelnõu seletuskiri arusaamast, et riigigümnaasiumi olemasolu ei vabasta KOV-i tema osast üldkeskhariduse tagamisel. „Kui sellise omavalitsuse noor läheb teise KOV-i munitsipaalgümnaasiumi, peaks koduvald tegevuskulude katmises osalema,“ selgitab ta.

See võib tähendada maksekohustust ka omavalitsustele, kes oma gümnaasiumist loobudes arvestasid, et keskhariduse kättesaadavuse tagab riik. ELVL-i hinnangul tuleb seepärast riigi ja KOV-i vastutus selgelt seadusesse kirjutada.

KOV-ide vahel liigub 18,6 miljonit eurot

Rahanumbrid on suured. 2025. aastal tasusid omavalitsused teiste KOV-ide koolide tegevuskulude eest kokku ligikaudu 18,6 miljonit eurot. Tänavu on ühe õppekoha tegevuskulu piirmäär 116 eurot kuus. 2025/2026. õppeaastal õppis väljaspool oma registrijärgset koduomavalitsust 24 827 õpilast. Neist 12 628 õppis põhikooliastmes ja 8956 teise KOV-i munitsipaalkoolis.

Kõigi mujal õppivate laste eest KOV-id
omavahel ei arvelda, sest osa neist käib riigi- või erakoolis. Lippini sõnul sõltub omavalitsuste suhtumine muudatusse sellest, milline on nende koolivõrk ja mis suunas lapsed liiguvad.

Kulud võivad väheneda KOV-idel, kelle enda koolides on kohalikele lastele sobivad kohad olemas, kuid kelle elanikud valivad teise omavalitsuse kooli. Lippini selgitusel jäävad koduvallale oma kooli hoone-, personali- ja muud kulud ka siis, kui osa lapsi õpib mujal. Praegu tuleb vallal samal ajal tasuda ka nende laste teise KOV-i kooli tegevuskulu.

Samas pole kogu omavalitsuste arveldamine põhjendamatu. Mõnel lapsel pole koduvallas tema vajadustele vastavat või kättesaadavat koolikohta ning ta peab kasutama teise KOV-i kooli.

Tallinn sai 2025. aastal teistelt
KOV-idelt kooliteenuse eest ligikaudu viis miljonit eurot ja maksis ise teistele omavalitsustele 1,4 miljonit. Kogu Tallinna praegune tulu muudatusega siiski ei kaoks. Osa KOV-e peab ka edaspidi täitma oma haridusülesannet teise omavalitsuse kooli kaudu ning omavalitsused võivad arveldamist kokkuleppel jätkata.

Kavandatav muudatus ei tähenda, et kogu lapsega seotud kooliraha enam tema tegelikku kooli ei jõuaks. Riigieelarvest makstav haridustoetus liigub ka edaspidi koolipidajale, kelle koolis laps õpib. 2026. aastal on haridustoetuse kogumaht 543,2 miljonit eurot ning selle suurim osa on õpetajate tööjõukulude toetus.

Seega liigub õpetajate palgaraha endiselt lapsega kaasa. Muudatus puudutab KOV-ide vahel arveldatavaid tegevuskulusid, mida riiklik haridustoetus ei kata, näiteks koolihoone kütte-, vee- ja elektrikulu ning sellised personalikulud, mis haridustoetuses ei sisaldu.

Mõju pole veel võimalik kokku arvutada

Kui palju hakkaks pärast muudatust KOV-ide vahel raha praegusest vähem liikuma, ei oska praegu öelda ministeerium ega ELVL.

HTM-i vastuse järgi pole olemasolevatest andmetest võimalik eristada, kui suur osa 2025. aasta 18,6 miljonist eurost maksti seetõttu, et kodu-KOV pidi oma haridusülesande täitmiseks kasutama teise omavalitsuse kooli, ja kui palju üksnes praeguse automaatse maksekohustuse tõttu.

Lippini sõnul on seetõttu keeruline hinnata ka seda, millised omavalitsused muudatusest võidavad ja millised kaotavad. Selleks on vaja KOV-ide kaupa analüüsida õpilaste liikumist, vabu ja sobivaid koolikohti ning gümnaasiumivõrku.

ELVL on pidanud mõistlikuks jõustada uus kord 1. septembril 2028. Ministeeriumi plaani järgi võiks muudatus jõustuda kõige varem 1. septembril 2027.

HTM-i kinnitusel saavad teise KOV-i koolis juba õppivad lapsed seal pärast muudatuse jõustumist jätkata. ELVL soovib siiski juba teises KOV-is õppivate laste üleminekureeglid seadusesse täpsemalt kirja panna.

Suurem küsimus tekib peredel, kes hakkavad põhikooli valima pärast uue korra jõustumist. Siis ei pruugi enam piisata tõsiasjast, et teise omavalitsuse koolis on vaba koht. Tähtis on ka, kas koolipidaja soovib selle koha teise KOV-i lapsele anda – ja kes maksab tema koolikoha tegevuskulud.