• Septembri keskel polnud 462 tänavusel põhikoolilõpetajal registris veel kinnitatud õppekohta. Tallinnas vähenes selliste noorte arv kahe nädalaga enam kui poole võrra, kuid linn ei tea veel, kui paljud neist päriselt ei õpi.

Veel septembri alguses ei olnud Katrin Põllu tütrel koolikohta. Nüüd õpib ta AVARA Majandus- ja Teeninduskolledžis ilu- ja heaoluteenuseid ning ema sõnul on ta nii kooli kui ka õpingutega rahul. 

Koolikoha leidmiseks tuli perel aga tublisti vaeva näha. Põllu tütar soovis esialgu jätkata gümnaasiumis. Pere ei esitanud kevadel kutsekoolidesse avaldusi, sest tütar ootas gümnaasiumide ootejärjekorras. Üks ebaõnnestunud lõpueksam vähendas aga tema võimalusi pääseda gümnaasiumidesse, kus vastuvõtu eeldus oli kooli kehtestatud eksamilävendi ületamine.

„Olnuks meil selline info varakult, oleksime kohe kutsekoolidesse avaldused esitanud,“ ütleb Põld.

Lõpuks helistas ta ise AVARA Majandus- ja Teeninduskolledžisse ning rääkis pere olukorrast vastuvõtu- ja huvijuhile. Viimane soovitas esitada vabale õppekohale uue avalduse. Mõne tunni pärast helistati koolist ja kutsuti tüdruk 9. septembril vestlusele. Sama päeva õhtul sai pere teada, et ta on vastu võetud. Järgmisel päeval algas õppetöö.

„Väljapääsu otsisime ikka ise,“ ütleb Põld. Kohalikult omavalitsuselt sai pere tema sõnul abi mingil määral.

Tütrele pakuti ka ettevalmistavat õpet, kuid Põllu sõnul ei peetud seda tema 4,06 keskmise hinde tõttu sobivaks lahenduseks.

Põllu pere kogemus näitab üht põhjust, miks õppekohata noorte arv ei ütle septembri alguses veel, kui palju on noori, kes tegelikult õppida ei taha.

Esimene sügis õppimiskohustusega

Tänavune sügis on esimene, mil põhikooli lõpetanud alla 18-aastane noor peab jätkama õpinguid kesk- või kutsehariduses. Varem jäi igal aastal umbes 1500 noort ainult põhiharidusega. Neist ligikaudu 800 ei jätkanud pärast põhikooli õpinguid ja umbes 700 katkestas hiljem.

10. septembril ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas valitsuse pressikonverentsil, et üle Eesti puudus registris info 480 tänavuse põhikoolilõpetaja õpingute jätkamise kohta. Minister rõhutas juba siis, et riik ei tea veel, kas need noored päriselt ei õpi või pole nende õppekoht lihtsalt registrisse jõudnud. Üle 300 neist 480 noorest elas Tallinnas ja Harjumaal.

Neli päeva hiljem polnud Haridussilma andmetel 462 tänavusel põhikoolilõpetajal üle Eesti veel kinnitatud õppekohta. Ligikaudu 15 000 lõpetajast oli selleks ajaks õppekoha leidnud 97 protsenti.

“Väljapääsu otsisime ikka ise.

Katrin Põld

Tallinna haridusameti hariduskorralduse osakonna juhataja Krista Keeduse sõnul oli 2. septembril registri järgi õppekohata 445 Tallinna noort. 10. septembriks oli neid 243 ja 15. septembriks 188. Vähem kui kahe nädalaga vähenes arv 257 võrra.

Samas ei näita EHIS, milline on nende 188 noore tegelik olukord. Osa võib juba õppida, kuid nende andmed pole registrisse jõudnud, osa on läinud välismaale ning osa ei pruugi praegu üldse õppida.

Keeduse sõnul ei tähenda registris puuduv õppekoht automaatselt, et noor on haridusteelt kõrvale jäänud. Mõnes koolis vastuvõtt alles käib ja kõik õpilaste andmed pole EHIS-esse jõudnud.

Tallinna haridusamet näeb ka muid põhjuseid. Osa noori tahab õppida koolis, kuhu nad sisse ei saanud. Veel vabade kohtadega koolid neile ei sobi. Teised vajavad abi, et leida endale koht ja esitada avaldus. Nende seas on välismaale õppima läinuid, aga ka neid, kes ei soovi edasi õppida.

Tallinn ootab, Tartu võttis ise ühendust

Tallinna vastusest ilmneb veel üks oluline asjaolu. Haridusamet ei ole seni võtnud ise ühendust kõigi peredega, kelle lapse kohta registris õpingute jätkamise info puudub.

Praegu nõustab amet noori ja lapsevanemaid, kes on ise haridusameti poole pöördunud. Keeduse sõnul hakkavad hariduskorralduse spetsialistid ülejäänud peredega ühendust võtma pärast täiendava vastuvõtu lõppu. Selleks kasutatakse rahvastikuregistris olevaid kontaktandmeid.

Seetõttu ei saa 445 vähenemist 188-ni pidada haridusameti aktiivse sekkumise tulemuseks. Selle aja jooksul jätkus koolides vastuvõtt, pered otsisid ise võimalusi ja registriandmed täienesid. Alles pärast peredega ühenduse võtmist peaks linn saama täpsema pildi, kui paljud 188 noorest tegelikult abi vajavad.

Tartus alustati teisiti. Tartu linnavalitsuse õppimiskohustuse koordinaatori Irina Ušanova sõnul hakkas haridusosakond juba 26. augustil võtma ühendust nende põhikoolilõpetajate peredega, kelle õpingute jätkamise kohta infot polnud. Linn selgitas välja põhjuseid, nõustas peresid telefoni ja e-kirja teel ning kutsus neid vajadusel haridusosakonda õppimisvõimalusi arutama.

“Praegune lahendus räsib kõiki asjaosalisi.

Krista Keedus

15. septembriks oli Tartus üheksa kevadel põhikooli lõpetanud noort, kes teadaolevalt õpinguid ei jätkanud. Haridusosakond töötab nende noorte ja peredega edasi. 

Tartu üheksa ja Tallinna 188 pole seega päris sama sisuga arvud. Tallinn näeb praegu eelkõige registrist puuduvaid õppekohti. Tartu on peredega ühendust võttes jõudnud kaugemale ja selgitanud välja, kes teadaolevalt õpinguid ei jätka. See näitab ka, miks omavalitsuste septembrikuu arve ei saa üks ühele võrrelda. Register näitab, kelle õpingute kohta info puudub. Perega ühenduse võtmine annab vastuse küsimusele, mis noorega tegelikult juhtus.

Õppimiskohustus ei puuduta ainult põhikoolilõpetajaid

Ušanova sõnul tuleb õppimiskohustuse täitmisel eristada kolme rühma. Esimesse kuuluvad tänavused põhikoolilõpetajad, kes pole edasi õppima asunud. Neid oli Tartus 15. septembril üheksa.

Teise rühma kuuluvad õppimiskohustusega noored, kes pole põhikooli lõpetanud ja kelle õppimise kohta EHIS-es info puudub. Neid oli Tartus samal päeval 32. Linn hakkab välja selgitama, miks nad õppimiskohustust ei täida.

Kolmanda rühma moodustavad õpilased, kes on küll koolis, kuid kelle puhul tekib oht õpingud katkestada. Nendest annavad koolid omavalitsusele teada juhtumipõhiselt. Õppeaasta alguses Tartu nende koondarvu veel öelda ei oska.

Seega ei piirdu õppimiskohustuse reform küsimusega, kuhu said tänavu üheksanda klassi lõpetanud. Omavalitsused peavad märkama ka noori, kes on juba haridusteelt kõrvale jäänud või võivad sealt välja langeda.

See muudab ka reformi tulemuse hindamise keerulisemaks. Septembris saab kokku lugeda tänavused põhikoolilõpetajad, kelle õpingute jätkamise kohta registris infot pole. Õppimiskohustuse laiem eesmärk on aga hoida noort haridusvõrgus ka pärast seda, kui ta on juba järgmisse kooli jõudnud.

Mõni ei taha pakutud kohta

Õppekoha olemasolu ei lahenda alati probleemi. Keeduse sõnul on Tallinnal olnud kümmekond juhtumit, kus lapsevanemaga ollakse kontaktis, kuid perele pole pakutud võimalused sobinud. Osa neist peredest on leidnud lahenduse tasulises eragümnaasiumis.

“Osa noori vajab erialavalikul individuaalset tuge.

Irina Ušanova

Tartu kirjeldab omavalitsuse rolli eelkõige nõustajana. Õppimiskohustuse koordinaator ei määra noorele koolikohta, vaid aitab tal sobivat võimalust leida. Linn saab näidata vabu kohti gümnaasiumides ja kutsekoolides, tutvustada ettevalmistavat õpet ning vajadusel kaasata tugiteenuseid ja laste heaolu spetsialiste. 

Linn või vald peab õppimiskohustusega laste õppes osalemist EHIS-e kaudu iga kuu jälgima. Põhikooli tänavu lõpetanute õppimiskohustuse täitmise peab omavalitsus tagama hiljemalt 1. novembriks. Siin tekib õppimiskohustuse rakendamise üks keerulisemaid kohti. Omavalitsus peab õppimiskohustuse täitmise tagama, kuid ei saa noore eest kooli valida ega teda lihtsalt mõne kooli nimekirja määrata. Omavalitsuse tööriistad on põhjuste väljaselgitamine, nõustamine ja sobiva toe korraldamine. Kui noor ei soovi pakutud õppekohta vastu võtta, saab linn või vald uurida, miks see talle ei sobi, ning tutvustada teisi võimalusi. Kui probleem on laiem ja noor vajab abi, saab kasutada tugispetsialiste.

Põllu pere juhtum näitab selle vahet hästi. Nende probleem polnud selles, et tütar poleks tahtnud edasi õppida. Sobiva õppekoha leidmiseks pidi pere aga koolikohta uuesti otsima hakkama ja kooliga otse ühendust võtma.

Kallas ütles 15. septembri infotunnis, et tema hinnangul võib lõpuks jääda umbes 400 noort ehk ligikaudu kaks protsenti, kes õppimiskohustust ei täida. Ta võrdles seda Soome kogemusega, kus tema sõnul vähenes pärast õppimiskohustuse kehtestamist põhikooli järel mitteõppivate noorte osakaal umbes kümnelt protsendilt kahele.

Pered vajavad pärast vastuvõttu senisest rohkem tuge

Tartu esimese sügise järeldus läheb Põllu pere kogemusega hästi kokku. Ušanova sõnul on enamik noori leidnud pärast põhikooli endale õppekoha. Kitsaskohana on aga ilmnenud vajadus pakkuda peredele pärast põhivastuvõttu süsteemset tuge, et nad orienteeruksid jätkuvastuvõtu võimalustes paremini. Osa noori vajab rohkem individuaalset abi ka erialavalikul ja kogu vastuvõtuprotsessi jooksul. Tartu tahab seetõttu pöörata rohkem tähelepanu karjääriõppele ja -nõustamisele juba põhikooli kolmandas kooliastmes. Eesmärk on, et noor tunneks enne põhikooli lõpetamist paremini oma huve, võimeid ja edasiõppimise võimalusi.

Ka Tallinn näeb tänavuse vastuvõtu korralduses probleemi. Keeduse sõnul on vaja ühtset sisseastumise infosüsteemi ning linn soovib piirata ka koolide arvu, kuhu üks noor kandideerida saab. „Praegune lahendus räsib kõiki asjaosalisi ning muudab sisseastumisprotsessi pikaks ja hoomamatuks,“ ütleb Keedus.

Seda teemat hakkab riik järgmiseks kevadeks muutma. Õppimiskohustuse seisukohalt on aga tänavuse kogemuse tähtsaim õppetund see, et vaba õppekoha olemasolust ei pruugi piisata. Noor peab leidma endale sobiva tee ning mõni pere vajab selleks abi.

Esimene päris bilanss tuleb novembris

Õppimiskohustuse esimese sügise tulemust ei saa hinnata septembri registrinumbrite järgi. Alles noorte ja peredega ühendust võttes selgub, kes juba õpib, kes on välismaale läinud, kes alles otsib sobivat kohta ja kes ei tahagi õppida.

Esimene oluline verstapost on 1. november. Selleks ajaks peab omavalitsus tagama tänavuste põhikoolilõpetajate õppimiskohustuse täitmise. Siis saab juba täpsemalt hinnata, kui palju noori tõi uus kohustus õppesse tagasi ja kui paljude puhul ei piisanud koolikoha olemasolust, nõustamisest ega pakutud toest.