- Eesti ja muu emakeelega õpilaste eksamitulemuste lõhe suurendab vajadust praktiliste lahenduste järele, mis aitavad eri keeleoskusega lapsi paremini toetada. Uueks õppeaastaks valmisid matemaatika, loodus- ja inimeseõpetuse materjalid 5. ja 6. klassile ning ajaloo ja ühiskonnaõpetuse materjalid 6. klassile, kust õpetaja saab valmis tunnikavad, töölehed ja meetodid.
Materjalid annavad õpetajale riiklikule õppekavale vastavad teemapõhised tunnikavad, töölehtede näidised, ainesõnavara loetelud, lausemallid ja pildimaterjali ehk õpetaja ei pea enam ise nullist vähema keeleoskusega laste jaoks õppesisu kohandama. Samas ei ole tegu kohustuslike tunnikavadega, vaid pigem varasalvega, kust saab tekste ja ülesandeid valida ja kombineerida vastavalt vajadusele.
Eesti keele instituudi projektijuhi Epp Müili sõnul pole keelt kasutamata võimalik õppida ja aine sisu omandada. Õpilasel võib olla ainealaseks mõtlemiseks võimeid ja eelteadmisi, aga piiratud keeleoskuse tõttu ei pruugi ta teksti mõista ega osata oma teadmisi väljendada. „Juhendmaterjal pakub jõukohases keeles ainesisu õpitulemustes järeleandmisi tegemata ning selles on ka võtted sõnavara ja väljendusoskuse arendamiseks,“ ütles ta.
Rohkem rääkimist ja vähem tuge
Näiteks paaris- ja rühmatööd, arutelud, põhjendamine ja kaaslastele oma sõnadega selgitamine annavad õpilasele võimaluse ainekeelt kasutada, vajadusel saavad nad appi võtta etteantud sõnavara ja lausemallid. Müili sõnul ei ole mitmekeelses klassis eesmärk, et õpetaja räägib rohkem ja lihtsamalt, vaid et õpilased saavad ise keelt kasutada.
Teine kasulik võte on keeleline toestamine ehk tellingute kasutamine, mis aitab keskenduda sisule, ilma et kogu tähelepanu kuluks keelelise vormi leidmisele. Materjalide üldosast leiab selleks lausealguseid, mõtlemist suunavaid küsimusi, mõistekaarte, sõnavara- ja väljendipanku, suhtlusmalle ja astmestatud ülesandeid. „Tellingud õppetöös sarnanevad ehitusega: tugi on ajutine. Keeleoskuse edenedes jääb tellinguid ehk tuge vähemaks, kuni neid pole enam üldse vaja,“ ütles Müil.
Kui õpilaste keeleoskus pole ühtlane, tuleb diferentseerida. Sama ainealase eesmärgiga ülesande juurde saab eri keeleoskusega õpilastele anda erinevat tuge. Üks õpilane vastab pildi ja lausealguse abil, teine koostab lühikese selgituse, kolmas põhjendab ja teeb ise järeldusi. „Lisaks on oluline turvaline õhkkond, kus ei pea kartma vigast eesti keelt. Kui iga viga tajutakse ebaõnnestumisena, hakatakse eksimise hirmus rääkimist vältima. Õigus eksida on õppimise loomulik osa,“ lisas ta.
Müil tõdes, et küllap tekib paljudel õpetajatel küsimusi LAK-õppe hindamisest. „Üldosas soovitatakse hindamisel vaadata eraldi, mida õpilane oskab ja kuidas ta seda eesti keeles väljendab. Nii ei jää hea aineteadmine vähese keeleoskuse taha ja ladus eesti keel ei varja lünki aines.“
Materjalidega tasub alustada üldosast, mis annab kompaktse ülevaate LAK-õppe põhimõtetest. „Ainepõhiseid juhendeid ei pea korraga läbi töötama, valida võib sobivad teemad, kasutada tunnikavasid tervikuna või katsetada üksikuid harjutustüüpe,“ lisas ta.
Esimese poolaasta materjalid on avaldatud e-Koolikotis. EKI tutvustab materjale ka 6. oktoobril kell 14 tasuta seminaril, mis toimub EKI majas Tallinn aadressil Roosikrantsi 6. Seminarile saab registreeruda
SIIN.
Materjalid on valminud 16 õpetaja koostöös. Seda kaasrahastasid Euroopa Liit ning haridus- ja teadusministeerium Keelesammu programmi kaudu.






Lisa kommentaar