- Haridus- ja teadusministeerium kavandab lisada hispaania keele A-võõrkeelte hulka. Koolide võimalus seda õpetada sõltub aga õpetajate olemasolust.
Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) praeguse plaani järgi võiks muudatust rakendada 2029. aasta septembris. Kool saaks siis pakkuda võimalust õppida hispaania keelt esimese võõrkeelena juba esimesest klassist. A-võõrkeelt tuleb hakata õppima hiljemalt kolmandas klassis.
Praegu on A-võõrkeelte valikus inglise, saksa ja prantsuse keel. Hispaania keele lisamine annaks koolidele võimaluse seda õpetada, mitte ei paneks neile kohustust seda teha. A-võõrkeele või -keeled määrab kool oma õppekavas, olles enne seda kogukonnaga läbi rääkinud.
“Kool valib esimese võõrkeele.
Marika Peekmann
HTM-i kesk- ja kutsehariduse osakonna peaeksperdi Marika Peekmanni sõnul on hispaania keel pärast 2023. aasta B-võõrkeelte reformi muutunud üha populaarsemaks. Eelmisel õppeaastal oli see õpitavuselt kolmas B-võõrkeel vene ja saksa keele järel.
„Tegemist on maailmakeelega, mille valdamine annab õpilastele palju eeliseid nii töö- kui ka eraelus ning mille heal tasemel oskajaid on tarvis ka Eesti riigil,“ selgitab Peekmann.
Varasem algus annab rohkem õpiaega
Ministeerium põhjendab A-võõrkeelte valiku laiendamist võimalusega jõuda hispaania keeles põhikooli lõpuks kõrgemale tasemele kui B-võõrkeelena õppides.
Peekmanni sõnul ei võimalda põhikooli riiklikus õppekavas ette nähtud vaba tunniressurss eraldada B-võõrkeelele kolmandas kooliastmes piisavalt tunde, et jõuda A2-tasemest kaugemale.
Võimalus õppida inglise keelt hispaania keele valimisel ei kaoks. Peekmann toob näiteks koolid, kus A-võõrkeel on saksa või prantsuse keel ja kus pakutakse inglise keelt enamasti ühe B-võõrkeelena, mida hakatakse õppima hiljemalt kuuendas klassis.
Muudatus eeldab nii põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kui ka põhikooli riikliku õppekava muutmist. Ministeerium analüüsib võimalikku muudatust ja kavandab arutelusid asjaosalistega. Septembrikuises memos nimetatud ajakava järgi esitataks väljatöötamiskavatsus kooskõlastusele 2027. aasta märtsis ning eelnõu valitsusele sama aasta teises pooles. Ministeerium kinnitas, et ajakava on jõus, kuid edaspidine areng sõltub ettevalmistuse käigust.
Huvi kasvab, õpetajat ei pruugi leida
Hispaania keele B-võõrkeelena õppijate arv kasvas EHIS-e andmetel 1469-lt 2023/2024. õppeaastal 3562-ni 2025/2026. õppeaastal ehk kahe aastaga ligikaudu 2,4 korda.
Kärla põhikooli kogemus näitab, et õpilaste huvi ei taga veel võimalust soovitud keelt õppida. Koolis hakati hispaania keelt B-võõrkeelena õpetama 2025/2026. õppeaastal. Saaremaa gümnaasiumi õpetaja hakkas sõitma Kuressaarest Kärlale kolme tundi andma. Praegu õpib seitsmendas klassis hispaania keelt 16 õpilast.
Tänavuse kuuenda klassi jaoks sama õpetaja koormust suurendada ei saanud. Kool otsis kevadel uut õpetajat konkursiga ja Hispaania Maja kaudu. Ühe kandidaadiga jõuti lepingu sõlmimise lähedale, kuid enne eelmise õppeaasta lõppu teatas ta, et peab mõneks ajaks Eestist lahkuma. Uut õpetajat ei leitud ja kuues klass hakkas õppima vene keelt.
“Valik ei tohiks tuua kohustusi.
Toomas Artma
Klassis on 17 õpilast, oma keele-eelistuse edastas 13 peret. Hispaania keele märkis esimeseks valikuks kuus peret. Neist kuuest neljal oli teine eelistus vene keel. Vene keel oli esimene eelistus kolmel perel.
„Väikeses koolis on B-võõrkeele maht liiga väike. Raske on sellise koormuse ja töötasu juures leida õpetajat, kes oleks nõus ühest koolist teise sõitma,“ ütleb koolijuht Sirje Ellermaa.
Ellermaa toetab hispaania keele lisamist A-võõrkeelte loetellu, kuid arvab, et kõik koolid ei ole valmis seda õpetama. „Võimalus võiks siiski juba olla,“ leiab ta.
Tema sõnul on väikeses maakoolis keeruline juba B-võõrkeele valikut pakkuda: laste ja vanemate eelistusi küsitakse, kuid soovitud keele õpet ei pruugi õnnestuda korraldada.
Laagri jätkaks inglise keelega
Laagri koolis saavad õpilased B-võõrkeeleks valida vene või hispaania keele. Õppima hakatakse seda kuuendas klassis ning esimene hispaania keelega alustanud lend on jõudnud üheksandasse klassi. Tänavu õpib hispaania keelt 284 õpilast 380-st kuuenda kuni üheksanda klassi õpilasest ehk ligi kolmveerand.
Direktor Toomas Artma sõnul leiti tänavuseks õpetaja töökuulutuste portaali kaudu. Septembri keskel liitunud õpetaja vastab kvalifikatsiooninõuetele, kuid oli koolikogemuseta. Teistel hispaania keele õpetajatel on kogemus, kuid puudub kvalifikatsioon. „Loodetavasti on nad peagi kõik kvalifikatsiooni ja ka kogemusega,“ ütleb Artma.
Hoolimata hispaania keele populaarsusest ei plaani Laagri kool pakkuda võimalust õppida seda A-võõrkeelena. Artma sõnul jääb esimeseks võõrkeeleks inglise keel, mida kasutatakse kooli hinnangul rohkem ja mis on üldjuhul vajalikum.
„Hästi toimiva süsteemi uuendamine peab olema põhjendatud,“ märgib ta. Õppemahu suurendamine sõltub tema sõnul ennekõike sellest, kas leidub kvalifitseeritud õpetajaid. Kool on kogenud, et õpetajad lähenevad erinevalt ja nende tase on ebaühtlane, B-võõrkeele õpetamise kvaliteedi parandamiseks otsitakse igal aastal lahendusi.
Teiste koolide valikuvõimaluse vastu Artma siiski ei ole. „Meie kooli vaatest võib A-keelena olla valikus kasvõi lõputu hulk keeli, kui see mõnele koolile sobib ja vajalik on. Loodetavasti ei tekita valiku olemasolu uusi kohustusi.“
Esimesed lõpetanud on olemas
HTM-i andmetel töötas 2025/2026. õppeaastal üldhariduses 145 hispaania keele õpetajat. Neist 45,5% oli EHIS-e andmetes märgitud ainult kvalifikatsiooninõuetele vastavaks, 51,7% ainult mittevastavaks ning 2,8% eri koolides nii vastavaks kui ka mittevastavaks.
Tallinna ülikooli keeledidaktika professori Merilyn Meristo sõnul on hispaania keele õpetaja eriala üks kümnest peaerialast ühisel võõrkeeleõpetaja magistriõppekaval. Piisava keeleoskuse korral saab juurde valida ka teise võõrkeele eriala.
“Napib piisava keeleoskusega õpetajakandidaate.
Merilyn Meristo
2024. aastal alustas hispaania keele õpetaja peaerialal 11 üliõpilast, üks inglise keele õpetaja peaeriala õppija valis hispaania keele kõrvalerialaks. Neist 12 sisseastunust on kümme magistriõpingud lõpetanud. 2025. aastal võeti vastu kuus pea- ja neli kõrvaleriala õppijat ning tänavu viis õppijat. Meristo sõnul töötab lõviosa neist juba hispaania keele õpetajana.
Ülikool saaks vastu võtta rohkem õppijaid, kuid Meristo hinnangul on nõrgaks lüliks piisava hispaania keele oskusega kandidaatide järelkasv. Peaerialale astumiseks peab keeleoskus olema vähemalt B2-tasemel ning täidetud peavad olema ka teised tingimused. Õpetajakutse ja piisava keeleoskusega inimesele pakub ülikool üheaastast mikrokraadi. See koosneb üldkeeledidaktika ja erialadidaktika kursustest ning kahest erialaainest. Praegune magistriõppekava valmistab Meristo sõnul ette võõrkeeleõpetajaid kõikidesse kooliastmetesse. Nooremate laste õpetamiseks tuleb ühendada teadmised lapse arengust, hariduspsühholoogiast ja keeleõppe metoodikast. Kõige rohkem aitab sellele kaasa praktika kogenud juhendaja juures.
„Kuivõrd hispaania keele kui A-võõrkeele õpetamise kogemust esimeses kooliastmes Eestis pole, on abiks ülekantavad oskused, mida saab omandada näiteks inglise, prantsuse või saksa keele õpetajast juhendaja käe all,“ selgitab Meristo.
Ministeeriumiga pole ülikool A-võõrkeele plaani veel üksikasjalikult arutanud, kuid on professori sõnul koostööks valmis. HTM-i teatel uuritakse muudatuse võimalikke mõjusid õpilastele, koolidele ja koolipidajatele.
Mängudest ühise õppevarani
Hispaania Maja õppejuhi Merilin Tali sõnul küsitakse neilt sageli laste keelekursusi. Keskuse õpetajad on aga spetsialiseerunud täiskasvanute õpetamisele ning lastele on seni korraldatud üksikuid üritusi ja suvine keelelaager.
Tali hinnangul on nooremate laste õpetamisel suurem roll mängudel, lauludel, lugudel ja kordamisel. Õppematerjal peab sobima lapse vanuse, huvide ja kogemustega. Hispaania kirjastustel on tema sõnul lastele hea valik õppevara, kuid eestikeelseid või Eesti õppekavale kohandatud materjale on vähe.
„Keeleoskusest üksi ei piisa,“ rõhutab Tali. Õpetaja vajab ka pedagoogilist ettevalmistust, et arvestada laste arenguga ning õpetada eakohaselt ja süsteemselt. Hispaania Majas on keelt õppinud või õpib praegu üle kümne õpetaja.
Tali sõnul pöördub igal aastal keskuse poole õpetaja leidmiseks umbes viis kuni kümme kooli. Peale värbamise teeb koolidele muret õpetajate vahetumine. Uus õpetaja peab kõigepealt välja selgitama laste keeletaseme ning tutvuma seniste materjalide ja õpetamisviisiga, õpilased omakorda harjuma uue töökorraldusega.
Kui eelmine õpetaja kasutas enda koostatud väljaprinditud töölehti, võib järge üle võtta olla eriti raske. Tali peab vanusele ja keeletasemele sobivat ühist õppevara üheks võimaluseks hoida järjepidevust õpetaja vahetumisel.
Õpetaja otsing võib ulatuda Ecuadorini
Üks võimalus õpetajat otsida on tekkinud Ecuadori kaudu. Eesti linnade ja valdade liidu nõuniku Robert Lippini sõnul rääkis president Alar Karis aasta alguses Dubais Ecuadori presidendiga kohtudes hispaania keele õpetajate puudusest. Augustis võttis liiduga ühendust Ecuadori saatkond.
Lippini sõnul saavad Eesti koolid lasta avaldada oma tööpakkumise Ecuadori tööotsimisportaalis. Õpetaja värbamise korraldab ja seda rahastab kool tavapäraselt oma eelarvest. ELVL pakkumisi ei vahenda ning tulemusi ei jälgi. Lippinil pole infot, kas selle kaudu on juba õpetajaid leitud.
“Väikekoolis on raske leida keeleõpetajat, kes oleks nõus väikese koormuse juures ühest koolist teise sõitma.
Sirje Ellermaa
„Tegemist ei ole lahendusega väiksele koolile, kus vaja vaid paar tundi ära anda,“ ütleb Lippin. Tema hinnangul eeldaks Ecuadorist õpetaja värbamine pigem koolide või omavalitsuste koostööd õpetaja koormuse jagamisel.
Kärla koolijuht peab vajalikuks arutada seda võimalust maakonna koolijuhtidega järgmist õppeaastat kavandades.
Laagri kooli juht Artma nimetab värbamise takistuseks ka eesti keele nõudeid. Tema kirjeldatud õpetajatel ja kandidaatidel on eestlasega abiellumise või kooselu tõttu pikem elamisluba, mistõttu ajutiselt saabuvate õpetajate erand neile tema sõnul ei laiene. Lippin viitab keeleseaduse erandile: Eestis tähtajaliselt kuni viis aastat viibivale välismaalasest võõrkeeleõpetajale eesti keele oskuse ja kasutamise nõudeid ei kohaldata.
Keelt peab saama õppida ka kooli vahetades
Uue A-võõrkeele puhul tuleb arvestada õpingute jätkumisega. Kui laps vahetab kooli ja uues koolis tema senist A-võõrkeelt ei õpetata, sõltub lahendus Peekmanni sõnul lapse klassist ja keeletaustast.
Kool saab toetada last individuaalse õppekavaga uue kooli pakutavas A-võõrkeeles ning varem õpitud keelt arvestada B-võõrkeelena. Vanema soovil saab senist A-võõrkeelt õppida edasi ka väljaspool kooli. Sellisel juhul jääb keeletundide eest tasumine enamasti pere kanda, kui kooliga pole teisiti kokku lepitud.
Gümnaasiumis õpitakse võõrkeeli B1- ja B2-sihttasemel. Peekmanni selgitusel saab B2-sihttasemel õppida keelt, mida õpilane juba paremini valdab, sõltumata sellest, kas ta õppis seda põhikoolis A- või B-võõrkeelena või hoopis väljaspool kooli.
Lisa kommentaar