- Tšehhis toimunud rahvusvahelise eTwinningu õpiseminar tõi kokku eri riikide eTwinningu mentorid ja tugiorganisatsioonid, et jagada kogemusi, õppida üksteiselt ning arutleda selle üle, kuidas toetada koole ja õpetajaid kiiresti muutuvas haridus- ja digimaailmas.
Seminari esimese päeva keskne teema oli digitaalne heaolu. Markéta Homolková kõneles sellest, milline on meie suhe tehnoloogiaga ning miks on nii lastel kui ka täiskasvanutel sageli keeruline ekraanist eemalduda. Markéta jagas ka praktilisi soovitusi. Näiteks soovitas ta peredel panna kaks tundi enne magamaminekut üheskoos telefonid „tuttu“ ja neid ülejäänud õhtu jooksul enam mitte kasutada. Õpetajatele soovitas ta Eline Sneli „Väikese konna“ (The Little Frog) teadvelolekuharjutusi, mis aitavad lastel keskenduda, rahuneda ning oma mõtteid ja tundeid märgata ja mõista. Lihtsad hingamis- ja tähelepanuharjutused toetavad laste vaimset heaolu.
Samuti rõhutas ta, et pikaajaline telefonikasutus ei tähenda alati sõltuvust. Oluline on mõista, milleks laps telefoni kasutab ning kuidas see mõjutab tema igapäevaelu ja heaolu.
Arutleti ka selle üle, kuidas toetada laste vaimset heaolu ning õpetada neid ebameeldivate emotsioonide ja üksindusega toime tulema. Kõlama jäi, et kriitiline mõtlemine ja empaatia kuuluvad tänapäeva kõige olulisemate oskuste hulka ning üks parimaid viise nutiseadmete liigset kasutamist vähendada on tugevdada päris suhteid.
Töötoa sõnum oli, et tulevikuks valmisolek ei tähenda üksnes digioskuste arendamist, vaid eelkõige inimlike oskuste, teadlike valikute ja heade suhete väärtustamist.
Kuigi eTwinningu võrgustikud ja nende töökorraldus riigiti erinevad, ühendab mentoreid eesmärk: julgustada õpetajaid alustama rahvusvahelist koostööd ning olema neile sellel teekonnal toeks. Arutelud andsid hea võimaluse õppida üksteise kogemustest ning saada ideid edasiseks koostööks.
Õpiseminar Tšehhis
8.–10. oktoobrini toimus Tšehhis Brnos rahvusvaheline eTwinningu õpiseminar „The Future Begins at School“, mis tõi kokku osalejad Maltalt, Küproselt, Slovakkiast, Tšehhist, Saksamaalt, Rootsist, Eestist, Hispaaniast ja Tuneesiast. Eestit esindasid eTwinningu mentorid Ly Torn ja Marika Viks ning eTwinningu riikliku kasutajatoe (NSO) esindajad Laura Köidam ja Kätlin Valge.
Robot on vahend, koostöö on eesmärk
Teisel päeval said osalejad valida praktiliste töötubade vahel. Eesti mentorid Ly Torn ja Marika Viks osalesid RoboTwinningu ning tehisintellekti kasutamist eTwinningu projektides käsitlevates töötubades.
RoboTwinningu töötoas tutvustati SAM-i ja Photoni haridusroboteid ning nende kasutamist rahvusvahelistes projektides. Robotitega saab ühendada programmeerimist, matemaatikat, keeleõpet ja teisi õppeaineid, kuid töötoa kõige olulisema mõtte võttis kokku lause: „Robot on vahend, koostöö on eesmärk.“ Tšehhi väikese Luková lasteaia-algkooli direktor Markéta Jurková rääkis õhinaga, kuidas ta kasutab haridusroboteid igapäevases õppetöös. Tema eriliseks lemmikuks on saanud Photon, millega ta puutus esimest korda kokku Poolas koolitusel. Photoni teeb põnevaks võimalus õppida programmeerimist samm-sammult, alustades lihtsast teekonna joonistamisest ja piltkäsklustest ning liikudes edasi Scratchi ja keerukamate programmeerimiskeelteni, nagu JavaScript ja Python. Nii kasvavad ülesanded koos laste oskustega ning programmeerimise põhitõdesid saab omandada mänguliselt ja tegevuse kaudu. Rahvusvahelises projektis võib näiteks ühe riigi õpilaste loodud algoritmi katsetada ja täiendada teise riigi meeskond. Õpilased saavad vahetada morsekoodis salasõnumeid, töötada heli ja keelega või luua robotite ühise „liikumissümfoonia“. Tehnoloogia saab vahendiks, mille abil luuakse ühiseid tulemusi.
Tehisintellekt ei saa õppimist asendada
Tehisintellekti töötoas vaadeldi TI võimalusi eTwinningu projektides. Oluliseks küsimuseks kujunes: mida teeb TI ja mida õpilane ise? Kui tehisintellekt loob õpilase eest kogu sisu, võib tulemus olla küll visuaalselt muljetavaldav, kuid kaduma võivad minna õppimine, loovus, kriitiline mõtlemine ja koostöö. AI võiks olla partner.
Samuti rõhutati vastutustundlikku TI kasutamist. Enne tehisintellektil põhineva tööriista kasutamist tuleb mõelda selle eesmärgile, õpilaste vanusele ja tööriista sobivusele, andmekaitsele, loodud sisu kontrollimisele ning sellele, milline osa ülesandest jääb õpilase enda mõelda, otsustada ja luua. Tehisintellekti kasutamisel peaksid fookuses olema kriitiline mõtlemine, turvalisus, koostöö ja õppimine.
“Hästi valitud tehnoloogia võib panna liikuma, ümbrust avastama, ülesandeid lahendama ja koos tegutsema.
Õppisime selles töötoas kasutama tehisintellektil põhinevat Vidnozi rakendust ning koostasime enda kohta lõbusa, kuid sisuka tutvustuse, milles tõime välja oma igapäevatöös enim kasutatavad tehisintellekti tööriistad.
Kahe töötoa mõtted sobisid hästi kokku: robot on vahend, koostöö on eesmärk ning TI on vahend, õppimine on eesmärk.
Brno avastamine Actionboundiga
Teise päeva sisukale seminariprogrammile pani toreda punkti Brno avastamine Actionboundi rakenduse abil. Korraldajad olid leidnud vahva viisi, kuidas tutvustada seminaril osalejatele linna, selle ajalugu ja legende mänguliselt ning interaktiivselt.
Igaüks sai valida endale sobiva tempo ning liikuda linnas ühe ülesande juurest teiseni. Ilm oli imeilus ja Tšehhi näitas end meile oma parimast küljest. Kõige rohkem peamurdmist valmistas kuulsa Brno krokodilli leidmine. Lõpuks õnnestus meil ta siiski üles leida ja seda just siis, kui olime juba peaaegu lootuse kaotanud.
Actionbound näitas hästi, et digivahend ei pea õppijat ekraani taha jätma. Hästi valitud tehnoloogia võib panna liikuma, ümbrust avastama, ülesandeid lahendama ja koos tegutsema.
Kuidas jõuda tööde jagamisest päris koostööni?
Rahvusvahelistes rühmades kavandasid osalejad tegevusi, mida eTwinningu mentorid saaksid oma töös rakendada. Meie rühma loodud „Ambassador School Visits“ keskendus sellele, kuidas viia mentori tugi otse koolidesse ja aidata õpetajatel kavandada projektides rohkem õpilaste sisulist koostööd. Ülesanne nägi ette, et õpetajate rühm hakkab looma koostöist tegevust ning teine rühm jätkab ja lõpetab selle. Nii kogetakse, mida tähendab sõltuda ühise tulemuse saavutamisel teiste ideedest ja panusest. Kui eri riikide õpilased laadivad oma töö tulemused ühisele platvormile, töid küll jagatakse, kuid koostööd ei pruugi sündida. Sisuline koostöö tekib siis, kui partnerite panused on omavahel seotud. Ühine tulemus ei saaks sündida teiste osaluseta.
Teiste rühmade ideede seas olid rahvusvaheline mentorite suvelaager, tulevikukooli loomine, eTwinningu ja Erasmus+ ühendamine, alustavate eTwinnerite toetamine ning motiveerivate õppevideote loomine.
Milline on eTwinningu tulevik?
Seminari viimasel päeval toimunud aruteluringis vaadati tulevikku. Tšehhi, Malta ja Saksamaa mentorid arutlesid muu hulgas selle üle, milline võiks olla eTwinningu mentori roll viie aasta pärast maailmas, mida kujundab üha enam tehisintellekt.
TI võib tulevikus aidata leida sobivaid projektipartnereid, toetada tõlkimist ja pakkuda uusi rahvusvahelise koostöö võimalusi. Mentori ülesandeks jääb aga õpetajaid toetada ning aidata tehnoloogiat kasutada nii, et alles jääksid loovus, koostöö ja inimlik kontakt.
“Rahvusvahelises projektis võib ühe riigi õpilaste loodud algoritmi katsetada ja täiendada teise riigi meeskond.
Teises vestlusringis osales Eesti NSO esindaja Kätlin Valge, kes tutvustas Eesti eTwinningu mentorite võrgustikku. Eestis tegutseb 11 mentorit ja neli eksperti, kes kohtuvad regulaarselt, korraldavad õpiringe, jagavad omavahel teadmisi ja kogemusi. Tulevikust rääkides rõhutas Valge, et mentorid peaksid jätkuvalt julgelt katsetama, uuendustega kaasas käima ning oma kogemusi teistega jagama.
Tehnoloogia muutub, inimesed jäävad
Kolme päeva jooksul räägiti palju tulevikust, tehisintellektist, robootikast ja digivahenditest. Ometi jõudsid ettekanded, töötoad ja arutelud ikka küsimuseni, mida inimesed tehnoloogia abil koos teevad. eTwinningu väärtus ei seisne üksnes platvormides ega digivahendites. Selle keskmes on õpetajad ja õpilased, kes suhtlevad üle riigipiiride, õpivad üksteiselt, loovad midagi ühiselt ning avastavad, et erinevustest hoolimata on neil palju ühist.
Rahvusvahelise koostööga alustamiseks ei pea kohe ette võtma suurt projekti. Esimene samm võib olla üsna väike: leida partner, proovida ühiselt tegutseda ja lasta õpilastel kogeda, mida tähendab õppida koos eakaaslastega teisest riigist.
Tehnoloogia ja töövahendid võivad muutuda ja tehisintellekt saada järjest võimekamaks, kuid õppimise, õpetamise ja eTwinningu keskmes on endiselt inimesed.
Lisa kommentaar