Õhtu täis melu ja teadmisi

• Iga-aastane teadlaste öö festival pakub võimalusi lastes ja noortes teadushuvi äratada ning kooliellu vaheldust tuua.

Üle-euroopalist teadlaste ööd (European Researchers’ Night) korraldatakse 2005. aastast Euroopa komisjoni initsiatiivil septembrikuu viimasel reedel. Selle eesmärk on tutvustada silmapaistvaid teadusprojekte, äratada noortes huvi teaduse ja teadlaseameti vastu, aga ka näidata, kuidas teadustöö igapäevaelu mõjutab. Rahaga toetab ettevõtmist EL-i programm Marie Skłodowska-Curie Actions, mille kodulehe kinnitusel toimus tänavu ettevõtmine 40 riigis ja osavõtjaid oli üle miljoni.

Eestis oli teadlaste öö festivali (TÖF) koordinaator Ahhaa keskus, partneriteks aga Rakett69 teadusstuudiod ning Tallinna tehnika- ja teaduskeskus. Ettevõtmine hõlmas peaasjalikult loodus- ja täppisteadusi, ehkki osalejate seas olid ka Underi ja Tuglase kirjandusinstituut Tallinnast ja kirjandusmuuseum Tartust. Tänavune üldteema oli energia. Festival kulmineerus 25. septembri õhtul, ent üritusi toimus 21.–27. septembrini. Ning kuigi nimetuses sisaldus „öö“, lõppes tegevus enamikus sündmuspaikades juba kella üheksaks.

“Teadlaste öö pakub koolidele võimalust käed-külge-tegevuste turvaliseks katsetamiseks.

Helin Haga

Ahhaa projektijuhi ning teadlaste öö koordinaatori Helin Haga sõnul võis tänavusest kavast leida kokku üle 500 ürituse. Festival jõudis 53 linna ja väiksemasse asulasse ning külastajate koguarv oli esialgsetel andmetel üle 15 000.

Teadushuviliste kokkutulek

Festivali Tartu toimumispaikades, mida Õpetajate Leht 25. septembri õhtul külastas, rahvast tõepoolest puudust ei olnud. Eriti torkasid silma algkooliealised lapsed. Näis, et eelkõige neile olidki mõeldud arvukad töötoad, kus teadlaste tööd lihtsalt ja sageli mänguliselt lahti seletati. Ülikoolihoonete fuajeedesse seatud laudade taga askeldasid aga noored teadlased, sageli ilmselt tudengid, kes olid valmis uudistajatele selgitama igapäevaelust tuttavate nähtuste teaduslikku tausta, abiks pildid, skeemid ja lihtsad katsevahendid. Sealgi jäid peatuma enamasti vanemad ja vanavanemad lastega. Sekka oli näha üksinda kulgevaid täiskasvanuid, mõned neist tudengid, teised pigem vanemas keskeas.

Tundus, et viimatimainituid olid kohale meelitanud ennekõike populaarteaduslikud loengud, mida näiteks Tartu ülikooli teadlased Omicumis ja Physicumis pidasid. Neis, mida nägema juhtusin, oli kuulajaid tosinkond. Loengute jälgimine eeldas tõsist süvenemist ja omajagu üldhariduslikke teadmisi. Sama kehtib ekskursiooni kohta füüsikainstituudi majas, mis ärgitas mind koolis õpitut meelde tuletama, et järgmisel aastal uuesti tulles räägitust veidigi paremini aru saada. Ühtlasi sai mõistetavaks giidide kurtmine, et huvilisi oli neile ekskursioonidele raske leida.

Üldiselt paistis, et teaduskaugeid ja juhuslikult läbi astunud linnakodanikke külastajate seas kuigivõrd polnud. Lapsed kuulasid huviga ja mõnel pool lausa lustisid, täiskasvanud aga kasutasid võimalust huvipakkuval teemal teadlastega mõtteid vahetada. Koordinaator Helin Haga ei vaidle mu muljetele vastu, ent rõhutab siiski: „Oli ka hulgaliselt paiku, kus publiku lõviosa moodustasid just nii-öelda tänavalt õigel ajal õigesse kohta sattunud huvilised.“ Sedalaadi üritustest mainib ta Eesti väiksemaid asulaid läbinud Ahhaa teadustuuri. Ent ka näiteks Tartus AHHAA keskuses toimunud kuritöö ja karistuse teemaline elamusöö oli suunatud pigem laiemale huviliste ringile.

Lisaks näib, et suurem osa teadlaste öö ettevõtmistest sobivad eelkõige suhtlemisaltitele inimestele, keda ei sega rahvamurd, melu ja taustamüra. Eriti hoogne tegevus käis tänavu näiteks ülikooli Maarjavälja õppehoonetes. Tõsi, näiteks TÜ loodusmuuseumis valitses hoopis rahulikum õhkkond. Külastajaid seal ülemäära palju polnud, enamik neist perekonnad ontlikult käituvate algkooliealiste lastega. Ahhaa keskuses arvestati Helin Haga sõnul ka erivajadustega inimestega: „Neile tegime TÖF-i esimestel päevadel uksed lahti enne ametlikku avamisaega, et nad saaksid omas tempos ja vaikuses keskust nautida.”

Ärksate noorte pidu

Lisaks teadusasutustele kutsusid linnarahvast Tartus külla kaks kooli, nimelt Forseliuse ja Tamme gümnaasium. Viimases neist oli samuti märgata omajagu perekondi väikeste lastega. Siiski meenutas õhkkond seal pigem ärksate noorte klassiõhtut, kus üksteisele harivat meelelahutust pakuti ja muidu lõbusalt aega veedeti. Ehkki õpetajaidki oli näha ringi liikumas, viisid õpilased töötubasid enamasti iseseisvalt läbi.

“See on tore teadusmelu, tavalisest veidi teistmoodi töö.

Urmas Tokko

Meditsiiniteemalises töötoas „Arva ära, doktor!“ sai mikroskoobist uurida kudesid, proovida kätt õmblemises ja mõistatada meditsiiniriistade otstarvet. Üks juhendaja oli siin õpilane Miina Maria Kupper. Teda motiveeris festivalil kaasa lööma võimalus pakkuda teistele midagi toredat ja samas õpetlikku. Ühtlasi oli see hea võimalus endagi teadmisi kinnistada. Külastajate seas võis Kupperi sõnul lisaks õpilastele märgata ka nende pereliikmeid, varasemalt kooliga seotud inimesi, ent päris võõraidki. Üritus oligi tema kinnitusel mõeldud mitte ainult kooliperele, vaid tervele kogukonnale.

Bioloogiaõpetaja Urmas Tokko selgitab, et Tamme gümnaasium on teadlaste ööl järjepidevalt kaasa löönud esimesest korrast peale, kui Ahhaa keskuse juht ja rajaja Tiiu Sild õpilasi korraldamisel appi palus. Nüüdseks on teadlaste öö koolipere jaoks oodatud sündmus: „See on tore ja huvitav teadusmelu, mis on tavalisest veidi teistmoodi töö: pakub õpilastele võimaluse õppida ja asjalikku esinemist katsetada, õpetajatele aga pinget värskete ideede väljamõtlemiseks ning koostöövõimalusi.“ Korraldamist soodustab see, et koolis on kuus õppesuunda, kasu on ka vilistlaste kaasalöömisest ning partnerlussuhetest linnas tegutsevate teadusasutustega. Tänavu võõrustati näiteks külalisi Tartu ROHEringist ja Celvia laborist.

Programmi panevad Tokko sõnul kokku õpetajatest juhendajad: „Üldjuhul pakuvad nad välja töötoa üldise idee ning seejärel arutatakse koos õpilastega selle täpsemat sisu, näiteks konkreetsete eksperimentide valikut.“ Kaks töötuba korraldas tänavu õpilasesindus aga täiesti iseseisvalt. Neist „ülestimuleeriv tuba“ ei mõjunud mulle muide uudistamisel sugugi ligitõmbavalt, seal tuli nimelt kõrvulukustava müra keskel sudokuid lahendada. Ühtekokku toimus Tamme gümnaasiumis Tokko sõnul 17 töötuba, külastajaid aga loeti kokku 530 ringis.

Teadusnädal maakoolis

Teadlaste öö üritusi toimus paljudes teisteski haridusasutustes üle Eesti. Mõnes maakooliski pakuti üpris mitmekülgset programmi, mis oli suunatud eelkõige omaenda õpilastele. Eriti paistis silma Koeru keskkool, kus üritusi jagus terveks nädalaks. Toimusid öölaager, Ahhaa keskuse teadusetendus, ekskursioonid kohalikesse ettevõtetesse ning energiateemalised töötoad.

“Kui saame noortes teaduse vastu huvi äratada, on see väärtuslik panus tulevikku.

Raili Adelbert

Peakorraldaja, loodusainete õpetaja Raili Adelbert selgitab: „Eestis on juba pikemat aega terav mure inseneride ning reaalainete spetsialistide järelkasvu pärast. Kui saame koolina aidata kaasa ning noortes reaal- ning inseneriteaduste vastu huvi äratada, on see väärtuslik panus tulevikku.“ Korraldustööd enda peale võtma inspireeris õpetajat mullune osalemine ärksatele loodusainete õpetajatele mõeldud programmis „Lae end“: „See andis mulle tohutult uut energiat ja ideid.“ Lisaks on Adelbert juba varem mitmetes koolides teaduspäevasid korraldanud. Oluline oli ka kohalike ettevõtete koostöövalmidus, mis võimaldas tutvuda näiteks elektrimootorite tootmise ja kilbisüsteemide kokkupanekuga, aga ka puidutööstuses ja katlamajas tehtavaga. Energiateemalisi töötubasid viisid noorematele koolikaaslastele ka Koerus läbi põhjaliku instrueerimise saanud gümnaasiumiõpilased: „Tundus, et nad nautisid oma rolli.“

Adelberti kinnitusel sai programmist ühel või teisel moel osa kogu koolipere. „Korraldamiseks kulus palju energiat küll, aga tagasiside on olnud väga hea,“ nendib ta.

Peakorraldaja pilguga

Teadlaste öö koordinaator Helin Haga tõstab esile eriti nende koolide panust, kus teadlaste ööl osalemine on juba pikaajaline traditsioon. Eemale ei jäädud ka aastatel, mil Ahhaa keskus tegevusi ei koordineerinud ja rahatuge pakkuda ei saanud. „See pakub võimalust vaheldusrikaste, käed-külge-tegevuste väljamõtlemiseks ja turvaliseks katsetamiseks,“ selgitab ta festivali atraktiivsust koolidele. Samuti saadakse kogemusi suurürituste korraldamisel ja turundamisel, rääkimata võimalusest tunda ennast suure üleeuroopalise ettevõtmise osana.

Ahhaa keskus astus ka omalt poolt samme koolide kaasamiseks. Ööl vastu 26. septembrit korraldati igas Eesti maakonnas ning Tallinna ja Tartu linnas kokku 17 öölaagrit, mille juhendajad olid enamasti õpetajad ja toimumispaik sageli koolimaja. Lapsed lahendasid seal mitmesuguseid ülesandeid ja jäid lõpuks ööbima. Rakett69 teadusstuudiod ning AHHAA keskus organiseerisid festivalinädalal koolikülastusi algatuse „Teadlased kooli!“ raames.

Koolidest saadud tagasiside oli hea. „Õpilased andsid märku, et öölaagrites meeldis neile eelkõige katsetamine, ehitamine ja meeskonnas tegutsemine, kuigi leidus ka neid, kes oleks soovinud kas kergemaid või hoopis keerulisemaid ülesandeid,“ jagab Haga. Koolid, mis enda koostatud programmiga üles astusid, tõstsid esile õpilaste kaasamist ürituse korraldamisse, mis aidanud kasvatada vastutustunnet ning koostöö- ja suhtlemisoskusi. Öölaagrite juhendajad aga olid tänulikud koolituse ning õppematerjalide koostamisel osutatud toe eest.

Ka teadusasutustes toimunud ettevõtmistele said korraldajad Haga kinnitusel enamasti kiitvat tagasisidet. Tõsi, paljud täiskasvanud külastajad soovisid edaspidiseks veelgi rohkem töötube ja laborikülastusi, õpilased aga filmiõhtuid ja teadusteatrietendusi.

Järgmise aasta teadlaste öö üldteema on kavakohaselt tervis. Festivali koordinaator loodab, et siis on kaaskorraldajaid veelgi rohkem, eriti kõrgkoolide, muuseumide ja kutsekoolide seas, kes sel aastal eri põhjustel eemale jäid.