Eesti lapsed panevad koolist poppi märkimisväärselt palju
Eesti õpilased on jätkuvalt Euroopa tipus – mitte ainult teadmiste, vaid ka tundidest puudumise poolest ületavad meie 15-aastased PISA põhjal OECD keskmist. PISA 2025 uuringule eelnenud kahe nädala jooksul oli puudunud vähemalt ühest tunnist 37,5% õpilastest. Tüdrukud enam poistest, linnalapsed maalastest ja munitsipaalkoolide õpilased erakoolide kaaslastest. Soomlased jäävad meist kaugele maha.
Üha rohkem puuduvad ka 11. klassi õpilased, kinnitab riiklik rahuloluküsitlus. Miks puudutakse? Mida koolid puudujatega ette võtavad?
Õpetajad vajavad arenguvestluse korraldamiseks toimivat süsteemi ja tuge
Lilian Promet: „Suur osa arenguvestlusest on emotsionaalne töö. Minu magistritöös küsitletud õpetajad mainisid korduvalt ärevust selle ees, kuidas lapsevanem reageerib, ning on puutunud kokku nii kaitsvate, süüdistavate kui ka koolivaenulike vanematega. Sageli ei kurna mitte vestlus ise, vaid ettearvamatus ja teadmatus, kas teisel pool lauda istub koostööpartner või vastane. Sellisel puhul ei aita rohkem aega ega kõrgem palk, vaja on juhtkonna tuge, ühtset metoodikat ning õpetaja ning lapsevanema vahel jagatud vastutust.“
Meisterõpetajatest. Tähtsast komisjonist. Ja loomulikult palgast!
Enn Kirsman: „Õpetaja, kes on kord juba kõrgele komisjonile tõestanud, et ta on väärt meisterõpetaja (või vanemõpetaja) „tiitlit“, peab seda tegema taas ja taas. Kas sellise korra loojad tõesti arvavad, et õpetaja oma paberitega tõestatud oskused viie aastaga minetab?“
40 + 40 – 5 = 90?
Eddi Tomband: „Kui kahest 45-minutilisest tunnist saab üks 80-minutiline, siis esimestes klassides ei olegi muud, kui kahe ploki vahel söögivahetund ja koju. Ei mingit suhtlemist isegi klassikaaslastega päeva jooksul. Kui veab, on vahel õuevahetund. Tavatundide puhul, mille vahel on normaalsed vahetunnid ja lastele loodud võimalus liikuda, koguneb nädalas lisaks lausa paar liikumistundi.“
Indrek Neivelt: paneksin haridusministeeriumi paariks aastaks seisma
Ettevõtja Indrek Neivelt leiab pikemas intervjuus, et Eesti kool annab noortele hea hariduse, kuid liigub liigse standardiseerimise poole. Kolme lapse isa Neivelt on olnud ka lasteaia ja kooli hoolekogu liige. Kool peab tema sõnul õpetama seoseid nägema, pingutama ja tööd tegema.
Kutsehariduses on lisarahastust pikalt oodatud
Haridus- ja teadusministeerium suunab järgmisel aastal kutseharidusse 14 miljonit eurot lisaraha, et toetada õppeasutusi kutseharidusreformi elluviimisel. Koolid on aga ebavõrdses seisus, sest kutseharidusreformiga asetatakse esikohale koolid, kus on rohkem põhikoolijärgseid õpilasi. Näiteks Luua metsanduskooli tegevustoetus on võrreldes eelmise aastaga kahanenud. Erinevustest hoolimata on ühe asjaga nõus aga kõik koolid: lisarahastus on hädavajalik ja pikalt oodatud.
Kes otsustab, kui palju on koolis vanemõpetajaid?
Eesti linnade ja valdade liidu esindaja Robert Lippin soovitab jätta kõrgemate õpetajaastmete ametikohtade arvu koolijuhi otsustada. Ministeeriumi sõnul aga ei tohi kooli rahapuudus takistada õpetajale karjääriastme omistamist.
Õpetajate karjäärimudel võimaldab tõestatud pädevuse alusel ametis edasi liikuda ja annab õiguse kõrgemale palga alammäärale. Koolipidaja peab leidma raha ka siis, kui vanem- ja meisterõpetajaid tuleb oodatust rohkem. Riigi palgatoetus nende tegelikust arvust ei sõltu.
Presidendi sotsiaaltööpreemia võitja aitab vähihaigetel hingelist koormat kanda
Saaremaa vähiühingu ja patsiendiorganisatsiooni Onkoloogika eestvedaja Siiri Rannama teab oma vanemate kogemuse pinnalt, mida tähendab argipäev, kui kaaslaseks on ränk haigus. Iga hinna eest vapper olla või positiivselt mõelda pole võimalik ega ka mitte vajalik, ent peamine on oma murekoormaga mitte üksi jääda.
Õhtu täis melu ja teadmisi
Üleeuroopalisel teadlaste ööl toimus Eestis umbes 500 üritust enam kui 15 000 osavõtjaga. Festivali koordinaator oli Ahhaa keskus. Teadusasutused avasid oma uksed, pakkudes lastele harivat meelelahutust ja täiskasvanutele populaarteaduslikke ettekandeid. Samuti tõi festival vaheldust kooliellu. Mitmel pool käisid külas teaduse populariseerijad, mõned koolid astusid aga üles omaenda programmiga, mille läbiviimisse kaasati ka õpilased.
Hambaarst: kui tegeleme ainult tagajärgedega, siis jäämegi laste hambaid parandama
2025/2026. õppeaastal toimunud viieaastaste Eesti laste hammaste tervise uuringu esimeses etapis vaadati üle 688 last 62 lasteaiarühmast Eesti eri piirkondades. Esialgne pilt näitab, et kaaries on paljude laste jaoks probleem juba enne kooli. Enamikul lastest ei ole sügavat kaariest, kuid rohkem kui kolmandikul oli kas ravimata sügavam kahjustus, mõnda hammast kaariese tõttu juba ravitud või see eemaldatud. Ühtlasi vajas mullu ligi 1500 kahe- kuni kuueaastast last hambaravi üldanesteesias, sest korraga oli vaja ravida mitut hammast. Õpetajate Lehele andis intervjuu hambaarst Anastassia Kuldmaa ning oma hambapesu juhendamise kogemusi lasteaiarühmas jagas Tartu Mõmmiku lasteaia õpetaja Karmen Retnik.
Mäng, keha ja loov kaos: kuidas muudab performatiivne pedagoogika tuleviku klassiruumi?
Etenduskunstid (teater, draama, tants, tsirkus, kirjandus) on haridussüsteemis sageli marginaalses seisus ega toimi autonoomsete teadmisvaldkondadena. Nii kipub see olema paljudes maades. Samas pole etenduskunstid pelgalt meelelahutus, vaid sügavuti minev õppemeetod. Helsingis toimunud Drama Boreale konverentsil kuuldust teeb ülevaate Tallinna reaalkooli draamaõpetaja Katrin Nielsen.
Arvustamisel on Eesti noorsooteatri „Elajas“.
Lisa kommentaar