Riigikogu sõnastas kõrghariduspoliitika prioriteedid
Seoses suurte sisseastujate aastakäikude tarbeks täiendavate õppekohtade loomisega on päevakorda tõusnud kõrghariduse rahastamise suurendamise küsimus. See ajendas opositsioonipoliitikuid esitama avalduse eelnõu „Kõrghariduse toetuseks“, mis pälvis erakondade toetuse ja kiideti 14. oktoobril riigikogus heaks. Õpetajate Lehe usutletud teadlased tervitasid avalduse vastuvõtmist, ent viitasid ka mitmetele selles leiduvatele küsitavustele. Avalduse tausta ja kõrgharidust puudutavate probleemide lahendamise võimalusi kommenteerisid Lauri Läänemets (SDE) ja Liina Kersna (RE).
Avaldus ei käsitlenud teaduskorraldusega seotud probleeme, nagu sõltumine projektirahadest, bürokraatia vohamine ja noorteadlaste ebakindlad karjäärivõimalused. Neid teemasid kommenteerivad TA asepresident Marek Tamm ja TÜ ajakirjandusõppejõud Marju Himma.
Kõrgkoolide klaas pole ikka veel täis
Nädalakommentaaris juhitakse tähelepanu, et kõrghariduse valukohad ei ole seni avalikkuses suuremat vastukaja äratanud, riigikogus vastu võetud avaldus puudutas vaid väikest osa ning poliitiline tahe kõrgkoolidele lisaraha leida on jätkuvalt küsitav.
Kristina Kallas: õpetajatele peab jääma õigus nõuda õpilastelt pingutust
Haridus- ja teaduminister Kristina Kallase ametiaeg kestab veel ligi pool aastat. Alates 2023. aasta aprillist on ta ellu rakendanud kaks hiiglaslikku reformi: eestikeelsele haridusele üleminek ja õppimiskohustus. Õpetajate Lehele antud intervjuus räägib Kallas, et oskas reformidega kaasnenud kriitikat oodata, sest suurte muudatustega käib see alati kaasas. Küll aga üllatas teda reaktsioon, mis järgnes õpetajate tööaja ja -ülesannete uuringu väljakuulutamisele.
Anna aega õpilasele, kes kkk…ko…ko…kogeleb
Andres Loorand: „Kõigi õpilaste kõigi eripäradega arvestamine võib õpetajat väsitada, kuid probleemide ennetamine on efektiivsem kui tagajärgedega tegelemine. Kogelust ei pruugi olla alati kerge märgata, sest sageli püüab kogelev õpilane (tundes ise suurt piinlikkust ja häbi) seda varjata nii õpetaja kui klassikaaslaste eest. Kõige olulisem on anda õpilasele aega rääkida.“
Noorus ei ole hukas
Aivar Toom: „Riigikogu andis 16- ja 17-aastastele õiguse hääletada alates 2029. aastast ka Euroopa Parlamendi valimistel. Valimissedel annab noorele õiguse valida otsustaja, kuid mitte osaleda järgmise nelja aasta otsuste tegemisel. Kui poliitikud ilmuvad koolidesse enne valimisi ja kaovad sealt pärast häälte lugemist, et nelja või viie aasta pärast naasta, pole tegemist kaasamise, vaid noorte kasutamisega heal juhul erakonna kampaanias. Noori tuleb kuulata ja usaldada ka valimiste vahel.“
Küpses eas uuele teadmiste ringile
Täiskasvanud õppija nädal päädis 22. oktoobril Eesti rahvusraamatukogus täiskasvanuhariduse tänusündmusega, kus tehti teatavaks aasta õppijad, koolitajad, õpiteod ja õppijasõbralikud tööandjad. Tunnustuskonkursile esitati üle poole tuhande kandidaadi: 205 õppijat, 117 koolitajat, 110 õpitegu ja 80 õppijasõbralikku tööandjat. Aasta õppija Carmen Ott, kes oli varem Prangli rahvamaja juhataja, töötab nüüd meditsiiniõena nii oma saarel kui pealinnas.
Õpilaste meeleavaldused on kaaperdatud
Kooliõpilaste meeleavaldustest Prantsusmaal on välja kasvanud rahutused, mis ei ole enam kaugeltki seotud puuduliku haridussüsteemiga. Kevadel toimuvate presidendivalimiste eel lõikavad olukorrast kasu poliitilised jõud, kelle eesmärk on praegust valitsust õõnestada. See ei muuda aga tõsiasja, et kui kõrvale jätta mainekad tippkoolid, jätavad Prantsuse koolide infrastruktuur ning üldine õppekvaliteet palju soovida. Uurime ka, kuidas näeb olukorda Pariisis elav lapsevanem.
Hispaania keel võib saada esimeseks võõrkeeleks
Haridus- ja teadusministeerium plaanib lisada hispaania keele A-võõrkeelte hulka. Koolide võimalus seda õpetada sõltub aga õpetajate olemasolust.
Ministeeriumi praeguse plaani järgi võiks muudatust rakendada 2029. aasta septembris. Kool saaks siis pakkuda võimalust õppida hispaania keelt esimese võõrkeelena juba esimesest klassist. A-võõrkeelt tuleb hakata õppima hiljemalt kolmandas klassis.
Määrus muudab menüüd, õpilased on asunud maitseainetega hangeldama
Uued toitlustamisnõuded piiravad koolitoitu lisatud soola ja suhkrut ning toovad menüüsse varsemast rohkem köögivilju ja kala. Koolide, toitlustaja ja õpilaste kogemused erinevad, kuid riigil pole kavas muutuse mõju lähiajal põhjalikult mõõta.
Vastandlikud hinnangud võtavad koolitoidu ümber puhkenud vaidluse hästi kokku. Ühelt poolt peab kool pakkuma lapse tervist toetavat toitu. Teisalt ei muuda nõuetele vastav menüü lapse toitumist tervislikumaks, kui toit jääb taldrikule ja õpilane läheb selle asemel poodi.
Zombid, tehisaru ja kriitiline mõtlemine
Julia Rodina: „Kas me peame koolitama tõhusaid ja universaalseid prompt’ide loojaid või inimesi, kes suudavad iseseisvalt ja omapäi mõelda? Õppimine on pikk protsess, see ei ole „kogu Rooma impeeriumi ajalugu kümne minutiga“ või „genereeri mulle viis ideed essee jaoks“.
Meediapädevus on Eesti julgeoleku küsimus
Priit Talv: „Kool peab andma oskuse küsida: kes selle sõnumi lõi, miks seda levitatakse, milliseid tundeid püütakse esile kutsuda ja millised tõendid väiteid toetavad? Sama oluline on õppida taluma ajutist teadmatust. Kriisi või julgeolekuintsidendi esimestel tundidel ei pruugi olla olemas kõiki vastuseid. Puudulik informatsioon ei tähenda automaatselt, et midagi varjatakse. Oskus eristada kinnitatud fakte oletustest aitab vältida põhjendamatut hirmu, ebakindluse ja usaldamatuse tekkimist.“
Priit Laatsi õpilased tudengitele alla ei jää
Tartu Raatuse kooli tehnoloogiatundides saavad juba neljanda klassi õpilased teadmisi 3D-modelleerimisest ja aasta pärast töötavad nad profiprogrammiga. Disainiprotsess lõpeb tööpingi taga nii poistel kui tüdrukutel. „Põhikoolis on põhja ladumine, peame võimalikult palju eri oskusi õpetama ja läbi tegema,“ ütleb õpetaja Priit Laats, kes pälvis hiljuti õppija andekuse arendamise auhinna.
Seksuaalne ahistamine pole ülikoolidest kuhugi kadunud
Kuigi Cornelli ülikooli grupivägistamisjuhtumi sarnaseid skandaale pole Eestis teadaolevalt ette tulnud, satuvad ka Eesti tudengid teinekord ebameeldivatesse olukordadesse. Pidudel sagenevad korgijookidega seotud pahandused, ka õppejõudude ja tudengite omavahelised suhted ei ole alati paigas nii, nagu peaksid. Tallinna ja Tartu ülikoolis ametisse astunud võrdõiguslikkuse volinikud püüavad probleeme lahendada ning tagada ohvritele nii mõistmise kui turvalisuse. Tartu ülikoolis valmib selle aasta lõpus uuring „Seksuaalne ahistamine, kiusamine ja diskrimineerimine Tartu Ülikoolis 2026“.
Tulevik algab koolist: eTwinningu mentorite õpiseminar Brnos
Tšehhis toimunud rahvusvahelise eTwinningu õpiseminar tõi kokku eTwinningu mentorid ja tugiorganisatsioonid, et jagada kogemusi, õppida üksteiselt ning arutleda selle üle, kuidas toetada koole ja õpetajaid kiiresti muutuvas haridus- ja digimaailmas. Kolme päeva jooksul keskenduti küsimustele, mis muutuvad hariduses järjest olulisemaks: kuidas kasutada tehnoloogiat eesmärgipäraselt, mil moel toetada õpetajate ja õpilaste digitaalset heaolu, milline võiks olla tehisintellekti roll õppimises.
Arvustamisel on Jim Ashilevi romaan „Inimese kostüüm“.
Ilmub meediapädevuse erileht.
Lisa kommentaar