Ühes Eesti tippkoolis oli aastaid tagasi õppejuhi riiulis kaust pealkirjaga „Suvitajad“. Sinna rändasid lehed nõusolekuallkirjadega, mida perega reisile minna sooviv õpilane oli aineõpetajailt kogunud. Allkirja saamiseks pidid hinded korras olema. Aga hästi õppida oli ja on selles koolis senini kombeks.
Praegusedki õpilased ütlevad, et nende koolis suhtutakse puudumistesse ja eriti just tundide ajast reisimisse väga kriitiliselt ja konservatiivsemalt kui teistes koolides.
Kui paarkümmend aastat tagasi sai kool reisile minemist takistada, siis nüüd piisab sellest, kui vanemad annavad sellest aegsasti teada. Otseselt keelata ei saa kedagi, ütlevad koolijuhid. Samas ei olegi kuulda, et kooliajast tehtaks perereise „nii suurtel kiirustel ja hulgakaupa“ kui kümmekond aastat tagasi. Pigem käiakse koolivaheajal.
Puudumised on siiski suur probleem nii põhikooli vanemas astmes kui ka gümnaasiumis. Seda kinnitavad nii PISA uuring kui ka õpilaste riiklik rahuloluküsitlus. Koolidel on oma kord, kuidas puudujaid „menetletakse“. Esimene lüli on ikka klassijuhataja, kes peaks tundma oma õpilasi ja peresid kõige paremini. Kui vaja, tulevad appi kooli ja omavalitsuse tugispetsialistid. Koolitõrkest on juba keerulisem jagu saada.
Aga gümnaasiumides puudutakse üha enam ka seetõttu, et õpilased käivad tööl. Harvem pere kehva majandusliku olukorra pärast, pigem soovist varakult iseseisvuda ja vanemate antud taskurahale lisa teenida. Noorte soovitu kipub ju olema kallis! On neidki, kes elavad juba kooliajal vanematest eraldi, kas üksi või kaaslasega. Sotsiaalne surve paneb noore lahendusi otsima. Ideaalis peaks õnnestuma töömaailma sisenedes ka kooliasjad korralikult ära teha, aga elus on mustast ja valgest rohkem siiski halle toone.
“Tunnis käimine peaks olema kasulik ja andma lisaväärtust.
„Lapsepõlv on lühemaks jäänud, noored liiguvad rutem päriselu poole ja see mõjutab, kuidas nad koolis käivad ja mida tähtsaks peavad,“ ütleb Miina Härma gümnaasiumi õppejuht Maarja Puniste. Ta on olnud ka ise gümnaasiumiklassi juhataja ja näinud, et jagub õpilasi, kelle koolitööd hakkab tööl käimine segama, aga on neidki, kes jõuavad stuudiumi lõpule, hoolimata puudumistest.
Puudutakse ka põhjusel, et õpilane eelistab materjali kodus iseseisvalt omandada ja omas tempos õppida. Puniste soovitab õpetajail mõelda sellele, et tunnis käimine peaks olema igaühele kasulik ja andma lisaväärtust. Vanad meetodid, nagu loeng, enam klassiruumi ei meelita.
PISA 2022. aasta uuringus küsiti puudumiste põhjusi ja tervelt viiendik vastanuist märkis, et neil on tunnis igav.
Lisa kommentaar