Foto: Tiina Vapper

Alushariduse ühispöördumine: kolm ettepanekut Eesti alushariduse arendamiseks

Eesti alushariduse kokkuleppele 2027–2031 toetust avaldanud ühendused ja üksikisikud kutsuvad 2027. aasta riigikogu valimiste eel erakondi ja poliitikakujundajaid seadma alushariduse arendamise järgmise valitsemisperioodi prioriteediks. Ühispöördumises tehakse kolm ettepanekut aastateks 2027–2031, mille eesmärk on tagada igale lapsele kvaliteetne arengukeskkond ja õigeaegne tugi, sõltumata tema elukohast või lasteasutuse pidajast.

2026. aasta Eesti inimarengu aruanne „Haridus ühiskonna peeglis“ hoiatab süveneva haridusliku ebavõrdsuse eest ning rõhutab: „Alusharidusse panustamine on üks kulutõhusamaid viise võidelda hariduslõhedega.“ Kokkuleppe koostajate hinnangul ei teki laste arenguvõimaluste erinevused alles koolis, vaid hakkavad kujunema juba sünnist alates. Seetõttu peab lapse esimestest eluaastatest hakkama pöörama tähelepanu alushariduse kvaliteedile ja õigeaegsele toele.

Ühispöördumise keskmes on seisukoht, et kvaliteetne alusharidus tähendab enamat kui lasteaiakoha olemasolu. Oluline on, millist arengukeskkonda lapsele pakutakse, kuidas tema arengut märgatakse ning kas vajalik abi jõuab õigel ajal kohale.

Praegu ei ole laste võimalused saada kvaliteetset alusharidust ja vajalikku tuge kõikjal Eestis võrdsed. See küsimus puudutab iga last: tema arengut mõjutavad igapäevase õpi- ja kasvukeskkonna kvaliteet, lasteasutuste meeskondade töötingimused ning see, kui süsteemselt ja teaduspõhiselt lapse arengut märgatakse, jälgitakse ja toetatakse. Samuti on tugispetsialistide kättesaadavus piirkonniti ebaühtlane ning märgatud abivajadusest tegeliku abini jõudmine võib võtta liiga kaua aega. Ühispöördumise koostajate hinnangul vajab nende küsimuste lahendamine riigi, kohalike omavalitsuste, lasteasutuste ja teiste osapoolte koostööd.

Kuus kokkulepet Eesti lapse heaks

Ühispöördumises sõnastatakse kuus põhimõtet, millest Eesti alushariduse arendamisel lähtuda.

  1. Iga lapse arengut märgatakse ja toetatakse süsteemselt.
  2. Märkamisest sünnib sobiv ja õigeaegne tugi.
  3. Alushariduse kvaliteet on selge, nähtav ja perele arusaadav.
  4. Õpetajal ja juhil on head tingimused oma tööd hästi teha.
  5. Kodu ja lasteasutus toetavad last koos.
  6. Ressursse kasutatakse targalt lapse ja kvaliteedi huvides.

Kolm ettepanekut Eesti alushariduse arendamiseks

Kuuele kokkuleppele tuginedes tehakse erakondadele ja poliitikakujundajatele kolm konkreetset ettepanekut.

  1. Luua üle-eestilised ühised põhimõtted ja soovituslikud raamistikud lapse arengu märkamiseks ning lasteasutuste kvaliteedi hindamiseks. Eesmärk on toetada lapse arengut süsteemselt ja teaduspõhiselt, säilitades lasteasutustele võimaluse valida sobivad töömeetodid. Kvaliteetse alushariduse eeldus on pädev ja hoitud õpetaja ning tugev juhtimine.
  2. Kehtestada selge teekond lapse abivajaduse märkamisest tegeliku abini. Selleks tuleb kokku leppida, kes vastutab toe korraldamise eest, milline on lapse ja pere teekond ning millise aja jooksul abi lapseni jõuab.
  3. On vaja läbipaistvat ja võrreldavat arvestust ühe lapse tegeliku kogukulu kohta alushariduses ning alusharidusvõrgu planeerimist, mis arvestab piirkonna nõudlust, demograafiat, teenuse kvaliteeti ja kogu olemasolevat kvaliteedinõuetele vastavat võimekust, sõltumata pidaja vormist.

Aruteludest ühiste ettepanekuteni

Kokkuleppe koostamine sai alguse 2026. aasta arvamusfestivali alushariduse aruteludest. Seal esile tõusnud kitsaskohad ja rõhuasetused andsid lähtekoha 9. septembri mõttetalgutele ning järgnenud ettepanekute ja tagasiside voorudele. Ühise töö tulemusena kujunesid kuus põhimõtet ja kolm ettepanekut Eesti alushariduse arendamiseks.

Ühispöördumisele on oma toetust kinnitanud nii valdkonna organisatsioonid kui ka üksikisikud. Nende hulgas on Eesti Montessori ühing, Eesti lastehoidude liit, Eesti lastevanemate liit, lasteklubi Väike Päike, Eesti eralasteaedade liit, eraisikutena Aleksei Jašin, Tõnis Kuusk, Signe Laar, Heljo Pikhof, Jaak Raie, Kristina Šadeiko-Liiva, Nataly Lapp, Marju Rebane, Sven Soomuste, Kristi Liiva, Birgit Anette Bibikov, Marju Saar, Signe Suurväli, Mari Kummer, Maarja-Oviir Neivelt, Annika Vaikla. Nimekiri täieneb jooksvalt.

Tutvu kokkuleppega ja avalda toetust:

Eesti alushariduse kokkuleppe 2027–2031 täisteksti, kuue põhimõtte ja kolme ettepanekuga saab tutvuda: www.ahloeb.ee/kokkulepe/.

Kommentaarid

  1. Lp. arutlejad!
    Lugedes alushariduse kokkuleppe 2027-2031 täisteksti, võib asjatundja sattuda lausa ahastusse-!? Pika ja keerulise tee läbinud tekst on ilukõneline ja “kokku pandud” ARENGUPSÜHHOLOOGIAT TÄIESTI ARVESTAMATA…Tundub taas, et liigutatud on suuri rahasummasid, aga vastutus on sel teel täiesti “kaotatud”… Kui mõned aastad tagasi oli võimalik lasteaednikele rääkida lapse arendamise teaduslikest probleemidest, siis sain ka tagasisidet, kuis neid on “koolitatud”…

    Nii me hävitamegi (nagu märkamatult) oma väikest rahvakildu… Ja keegi saab sellest veel tulu ka! Tutvuge ometi kasvõi Jean Piaget´ lapse arengu astmetega ja kriitiliste perioodidega sel teel! Või lugege mõttega kodumaist – “Lapse arendamine algab hällist” (2009). Alles siis asugem alusharidust ARENDAMA !

    Peep Leppik

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

HTM algatab Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses teenistusliku järelevalve 

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas allkirjastas käskkirja, millega algatatakse 30. novembril Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses…

1 minut

Alushariduse ühispöördumine: kolm ettepanekut Eesti alushariduse arendamiseks

Eesti alushariduse kokkuleppele 2027–2031 toetust avaldanud ühendused ja üksikisikud kutsuvad 2027. aasta…

3 minutit

Hendrik Agur lahkub Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse direktori ametikohalt

Hendrik Agur on esitanud avalduse töölepingu lõpetamiseks ning tema töösuhe Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse (IVKHK)…

1 minut
Õpetajate Leht