Õppiv õpetaja seaduste rägastikus
Ligi 16 000 euro suurune lähtetoetus võiks olla päris tugev argument noore õpetaja tööl hoidmiseks. Paraku ei käi igaühe jõud üle tähenärimisest, mida toetuse saamine eeldab. Löögi alla satuvad endalegi ootamatult eeskätt need õpetajad, kes on tublide inimestena püüdnud ühendada õppimist ja tööl käimist. Ministeeriumi hinnangul võiks kammitsevaid tingimusi isegi muuta, kuid enne kevadisi valimisi pole selleks mingit lootust.
Riigikaitseaasta soovib kõnetada kaheksanda klassi õpilasi
Kaitseressurside ameti (KRA) initsiatiivil ellu kutsutud riigikaitseaasta raames tutvustatakse riigikaitseteemasid kaheksanda klassi õpilastele. Katseprogrammis osaleva 23 kooli asjahuvilised õpetajad kogunesid sügisesel koolivaheajal Tartusse, et arutada, kuidas riigikaitset eri ainete tundidesse lõimida. Vahendame KRA ja HTM-i esindajate ning õpetajate muljeid.
Mida on meil õppida Briti koolide kiusamisvastasest võitlusest?
Diana Luik: „Uuringud näitavad, et pealtnägijate roll on suur. Piisab, kui keegi julgeb sekkuda, ja kiusamine lõpeb sageli juba kümne sekundi jooksul. See tähendab, et lastel on rohkem võimu aidata, kui nad ise arvavad. Vaja on vaid julgust ja õigeid sõnu. Suurbritannia kogemus ei paku aga üht ja ainsat imevahendit. Selle asemel näitab see, kuidas toimib terviklik süsteem, kus eri meetodid üksteist toetavad.“
Lugu poisist, kes kunagi paigal püsida ei suutnud ehk Milline süsteem on kõige õigem?
Kätlin Hommik: „Pärast aastaid koolitumist ja HEV-lastega töötamist näen selgelt, et mu isa on täiskasvanu, kes on õppinud oma ATH-ga elama. See on nii ta supervõime kui ka suurim raskus elus. Kuigi mina tänapäeva pedagoogina leian, et nõukaaegne koolisüsteem vedas teda alt, sest „vitsaga ei aja läbi, vitsal pole lehti“, siis ta ise on kindlal seisukohal, et on oma eluga nii hästi hakkama saanud just tänu sellele vitsale, mis teda korrale kutsus.“
Jürgen Rakaselg: tahan väga, et hariduses lõppeks vassimine ja keerutamine
„Kaasav haridus ei ole see, kui paneme kõik lapsed ühte klassi ja jätame õpetaja üksinda klassi ette vehklema. See on sigadus nii õpetaja kui ka kõikide õpilaste suhtes,“ ütleb HTM-i kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg. Kuigi tugispetsialistide hulk on viimase kümne aastaga kahekordistunud, möönab ta, et kooli jõuab neid liiga vähe.
Intervjuus Õpetajate Lehele jagab Rakaselg oma mõtteid ka koolikatsete ja koduõppe kohta, võrdleb Eesti kaasava hariduse olukorda muu maailma omaga ning kommenteerib hiljutist juhtumit Põltsamaal, kus kool oli sunnitud ülekäte läinud noorte ohjamiseks palkama turvamehe.
Õpetajakutset taotleti hoogsalt ka lisavoorus
Õpetajakutse taotlejaid oli eelmiste aastatega võrreldes rohkem ka selle aasta suvises taotlusvoorus. Seda eelkõige 1. märtsil kehtima hakanud karjäärimudeli tõttu. Soovitud tasemest jäävad ilma need üksikud, kelle portfoolio oli puudulik. Esmakordselt moodustatud kohalikud komisjonid ei ole täistuuridel veel tööd alustanud.
Vabamängu ei sünnigi, kui oleme kogu aeg lastel kukil
Vabamäng ei tohiks lasteaias olla tähtsate asjade vaheline tegevus, mida täiskasvanud isetahtsi katkestavad. Kohila Sipsiku lasteaias ei vaadatagi enam kella, lastakse ajal voolata ja lastel rahulikult kulgeda ning täiskasvanu juhitud ja lapse enda valitud tegevused on tasakaalus. Tegevuskava üle vaatama ja teid otsima, kuidas muuta laste päeva sujuvamaks ja hõredamaks, hakati juba kümmekond aastat tagasi.
Kes otsustab lasteaias?
Kes otsustab, millal lapse mäng saab läbi? Kas lapse arvamuse kuulamine tähendab ka seda, et ta saab midagi ise mõjutada? Lasteaiapäevas tehakse kümneid väikseid otsuseid, mille tähendus lapse jaoks võib olla suur. Just nende kaudu õpib ta, kas tema mõtetega arvestatakse, kui palju saab ta ise algatada ning mida tähendab teistega kokkuleppele jõudmine, kirjutavad TÜ alushariduse õppejõud Katrin Saluvee ja Tiina Peterson. Uue alusharidusseaduse ja riikliku õppekava rakendamine annab hea põhjuse nende küsimuste üle uuesti mõelda. Lapse aktiivne osalemine ja omaalgatus ei ole Eesti alushariduses uued põhimõtted. Küll aga tasub aeg-ajalt küsida, kuidas need igapäevases lasteaiatöös väljenduvad.
Arvustamisel on Eesti draamateatri lavastus „Tõde ja õigus“.
Jõulumaa erileht. Kuhu minna klassiga jõulude ajal?
Lisa kommentaar