Esimesed tõdemused ettevalmistava õppe kohta: osa lapsi ei jõua kooli, osa areneb kiiresti
Ettevalmistav õpe (EVÕ) nende põhikoolilõpetajate jaoks, kes mujal oma õpiteed jätkata ei saanud, on kestnud kaks kuud. Õpetajate sõnul on EVÕ rühmade töörütm selle aja jooksul paika loksunud, aga ette on tulnud ka ootamatusi. Suurema osa EVÕ noorte jaoks takistas õpitee jätkamist mujal puudulik eesti keele oskus ja seetõttu on koolide fookus suunatud just keeleoskuse arendamisele. Suurim probleem on seotud aga nende noortega, kes põhjusel või teisel pole endiselt kooli ilmunud.
Normaalne või maniakaalne õpetaja?
Marianne Kiidron: „See, et õpetaja töökoormus on elus suurem kui paberil, et tema töö on intensiivne, ongi õpetajaameti eripära, eriti alustava õpetaja puhul. See on nii ka siis, kui õpetajat toetatakse, kui kool on hästi juhitud, kui alustad väiksema koormusega. Ikka võtab kõik kauem aega, ikka tuleb töö koju kaasa. Selle väljaselgitamiseks ei ole vaja uuringut, küll aga väärikat töötasu. Praegune ei ole adekvaatne, ei oleks ka siis, kui õpetajal oleks assistent.“
Ärme räägi lastele, et rikkusime maailma – siis saame ise vanaviisi jätkata
Jaanus Terasmaa: „Viimastel aastatel on korduvalt kõlanud, et kliimast räägitakse liiga emotsionaalselt, et keskkonnaaktivistid külvavad hirmu ja lõhestavad ühiskonda ning et teadlastel pole sellistes ettevõtmistes üldse kohta. Kõigi nende tekstide ühine eeldus on, et probleem ei ole niivõrd kliimamuutus, kuivõrd inimeste mure selle pärast. Esindan samuti 50+ põlvkonda ja võin kinnitada, et päris kõik meist ei arva nii, nagu minu loo pealkiri ütleb.“
Siis, kui ma lõimisin ajalugu eesti keelega
Triin Viiron: „Et ligikaudu pool üleminekukoolis õpetajana töötatud ajast kulus keeleõppele, pidin iga kord mõtlema, mis on teema puhul kõige olulisem, mida edasi anda. Napi sõnavara tõttu tunnis kuigivõrd arutleda ei saanud. Seetõttu oli palju sõnavara- või faktitöid. Minu vene keel on A1-tasemel ja kasutasin palju tehisintellekti abi. Oli põnev ja arendav kogemus, aga erakordselt ajamahukas ning kurnav.“
Lasteaiad valmistuvad kriisiks: plaanide kõrval tuleb harjutada
Riigikogus menetletava alusharidusseaduse muudatusega tahetakse teha kriisiplaani koostamine lasteaedadele ja lastehoidudele kohustuslikuks. Haridus- ja teadusministeeriumi haldusosakonna juhataja Jaako Lindmäe sõnul sõltuvad väikelapsed kriisiolukorras eriti palju täiskasvanute abist ja juhendamisest. Seetõttu on tähtis, et töötajad teaksid oma ülesandeid.
„Eesmärk ei ole koostada lihtsalt üks dokument,“ ütleb Lindmäe. Asutus peab võimalikud ohud läbi mõtlema ja töötajatega tegevuses kokku leppima.
Arvi Hamburg: hea insener peab aru saama ka Haydni või Beethoveni sümfooniatest
Igal inseneril peaks olema lausa kohustus mõni tund nädalas koolile pühenduda, ütleb elektriinsener, teaduste akadeemia energeetikakomisjoni liige Arvi Hamburg, kes on juba seitse aastat olnud Vanalinna hariduskolleegiumis inseneeriaõpetaja.
„Kõrvalpilk“. Aleksandra Murre: kultuuriõpe peaks olema kohustuslik läbi kogu kooliaja
Kadrioru kunstimuuseumi direktor meenutab õpinguid õpilassõbralikus väikeses venekeelses gümnaasiumis ning kunstiajaloo kutsumuse leidmist ülikooliajal. Ta rõhutab kultuuriõppe suurt tähtsust nii isiksuse arengu kui sotsiaalse sidususe suurendamise seisukohast. Üleminek eestikeelsele üldharidusele on Murre hinnangul vajalik, ent selle elluviimise meetodid küsitavad.
Üksilduseepideemia on kohal, enim ründab see noori
Hiljutisest uuringust selgub, et kõige enam tunnevad end Eestis üksildasena mitte seeniorid, vaid 16–24-aastased noored. Oma töö on teinud nutimaailm, mille kaudu suheldakse küll aktiivselt, kuid suhted jäävad pinnapealseks. Mõne lapse või noore jaoks on tehisaru lähedasem kui eakaaslased või perekond. Kas lapsevanemad ja õpetajad mõistavad, kuidas ja millega saaksid nad abiks olla?
Õpetaja töölepingu tingimuste muutmine
Kas uued tööaja arvestamise põhimõtted kohustavad lepingut muutma? Kas kontakttundide arvu saab automaatselt suureneda? Kas vähem kontakttunde tähendab väiksemat palka? Neile ja teistele küsimustele vastab tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Maarja-Liis Sepper.
Väike paus, suur mõju: teadlikud puhkepausid toetavad lasteaiaõpetajate tööheaolu
Lasteaednike Aire Taali, Kadi Laarmanni ja Urve Pedaski Tartu ülikooli kaasava hariduse magistriõppes valminud tegevusuuring näitas, et ka lühikesed, vaid paariminutilised teadlikud pausid võivad õpetajate tööheaolu toetada. Uuring viidi läbi kolmes Eesti lasteaias ning selles osalesid õpetajad, kes rakendasid kuue nädala jooksul teadlikke puhkepause oma tööpäeva osana.
Uus-Kaledoonia õpetajad avastasid Pärnu Kuninga tänava põhikoolis Eesti kooli tugevusi
Kolm nädalat töövarjutamist andsid kümnele Uus-Kaledoonia haridustöötajale võimaluse tutvuda Eesti koolieluga, vahetada kogemusi ja leida ideid, mida oma kodumaa koolides rakendada.
Arvustamisel on mängufilm „Musta pori näkku“.
Lisa kommentaar