Paljude riikide kogemus tõendab, et sotsiaalse ja majandusliku edenemise üheks määravamaks teguriks on rahvusliku kõrghariduse konkurentsivõime. Kõrgharidus muutus möödunud sajandi kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel aastatel väheste elitaarsest privileegist kättesaadavaks suurele osale noortest. Meile jõudis see koos taasiseseisvumisega enam kui 20 aastat hiljem. Seni ühest ülikoolist ja viiest kõrgemast õppeasutusest koosnenud süsteem paisus kümne aastaga 49 kõrgkoolini. Üliõpilaste arv kasvas enam kui kolm ja igat sorti professorite arv ligi kümme korda. Kvaliteediprobleemid pidid lahendama turujõud.

Pikemalt loe Sirbist.