Õpetajate Leht on tänavu punasem kui kunagi varem. Seda muidugi mitte sisu, vaid trükivärvi poolest, sest oleme päris põhjalikult värskendanud lehe väljanägemist. Ehkki senine kujundus polnud sugugi muldvana, vaid pärines aastast 2006, muutuvad tänapäeval moed ja kombed nii kiiresti, et lehe üldilme tundus meile juba üsna väsinud.

Iga uus asi nõuab harjumist ja nõnda on ka ajalehega. Seepärast võib nii mõnigi uus kujunduselement tekitada algul võõristust või koguni ehmatada, aga loodetavasti läheb see tunne kiiresti üle. Õpetajate Lehe uue kujunduse autor on Postimehe peakunstnik Jaanus Koov ja nii tema kui ka kogu toimetuse püüe on esitada lehe sisu võimalikult lihtsas ja selges vormis, et lugeja just teda huvitava olulise materjali hõlpsasti üles leiaks.

Lisaks välisilmele uuendasime ka lehe sisu ja oleme korrastanud lehe ülesehitust. Iga number algab päevateemaga, mille raames käsitleme mõnd pakilist haridusprobleemi. Päevateemale järgnevad arvamusküljed. Kuna see number on tavapärasest pisut paksem, siis on arvamuskülgi seekord neli, aga enamasti hakkab neid olema kaks. Arvamusartiklitele järgnevad teemaküljed: üldharidus, kõrgharidus, kutseharidus, alusharidus – igale teemale püüame igas lehenumbris anda vähemalt ühe lehekülje, aga vajaduse korral loomulikult ka rohkem ruumi.

Pärast teemakülgi hakkab alates sellest numbrist ilmuma kaks uut püsirubriiki. Välismaa lehekülgedel kajastame teiste riikide hariduselu ja raamatuküljel tutvustame uusi raamatuid. Välismaa lehekülgi hakkab toimetama Victoria Parmas ja raamatukülje paneb kokku Õpetajate Lehe veebi­toimetaja Mari Klein.

Lehe lõpuossa jäävad pehmemad leheküljed nimega „Elu ja inimesed”, kus avaldame õnnitlusi ja portreelugusid ning laseme juristil vastata lugejate küsimustele. Viimasel, varia leheküljel kirjutame ajaloost, loodusest, reisimisest ja muudest teemadest, mis jäävad koolist ja haridusasjadest veidi kaugemale.