Tallinna Muinasjutu lasteaial käisid külas partnerid rahvusvahelisest Comeniuse projektist „Reach for the stars”.

Euroopa Komisjoni rahastatavast projektist võtavad osa Hispaania, Türgi, Põhja-Iirimaa, Belgia ning Eesti eel- ja põhikoolilapsed. Pea kaks aastat kestnud projekt andis meile võimaluse tutvuda partnermaade hariduselu ja kultuuriga. 6. veebruari õhtul saabusid Muinasjutu lasteaiale külla kauaoodatud kauged sõbrad. Käes oli meie kord külalisi võõrustada. Soovisime pakkuda neile võimalikult rikkalikku programmi.

Eesti rahvusroad ja reesõit – nauditav eksootika

Lasteaeda külalisi tervitama tuli ka Kristiine linnaosa vanem Andrei Novikov. Järgnesid tervituslaulud-tantsud lastelt, projektimaade maskottide tutvustus ning laste ja välispartnerite lustakad ühistantsud. Pärast lõunasööki pidasime Comeniuse projekti koosolekut ning seejärel sõitsime Eesti vabaõhumuuseumi. Kolu kõrtsis nautisime eesti rahvusroogi ja tegime hobusega reesõitu. Külalistele oli see harukordne elamus. Muidugi ei jäänud neil märkamata kaunis lumine mets täies hiilguses. Õhtu lõppes džässmuusika saatel restoranis Clazz, kus meid tervitas ja kostitas peakokk Emmanuel Wille isiklikult. Ka tema on pärit Belgiast.

Järgnevad päevad veedeti lasteaias, külastati rühmi, tutvuti õppe-kasvatustööga ja vaadeldi lahtisi tegevusi. Õues peeti maha korralik lumesõda, mida lapsed veel praegugi elevusega meenutavad. Huvipakkuvat jätkus ka edasiseks. Näitasime külalistele Lennusadamat ja teletorni, sõitsime Padise mõisa ekskursioonile ning külastasime tagasiteel Määra Mäe meistrikoda, kust nii mõnigi külaline eestimaist käsitööd kodustele kingituseks viis. Külalislahke Beer House rõõmustas meid õhtul elava muusika ja rahvatantsuga. Viimasel õhtul kuulasime Kochi aidas meeleolukat ansamblit Nukker Kukeke.

Külalisi üllatas sõimelaste oskus ise süüa

Muinasjutu lasteaed jättis külalistele sooja ja õdusa mulje. Kiideti maja hubasust ja puhtust ning töötajate professionaalsust. Vaadeldi vene õppekeelega rühma tegevust, mille viis läbi õpetaja Tatjana Kulbok. Ta tegi seda suurepäraselt, nii et isegi keelt mitte mõistes saadi tegevuse sisust aru.

Belgiast pärit kehalise kasvatuse õpetaja ei suutnud uskuda, et vaadeldud liikumistund polnud näidistund, vaid et meie liikumistunnid näevad iga päev sellised välja. „See on näidis, milline üks liikumistegevus olema peab!” oli tema kommentaar. Suur tänu liikumisõpetajale Helle Suitslepale!

Külalistele pakkusid huvi lahtikäivad ja ruumisäästlikud sahtelvoodid ning soojenduskapid laste riiete kuivatamiseks. Suureks üllatuseks osutusid sõimerühma laste eneseteenindamisoskused, nagu oskus iseseisvalt süüa ja potil käia.

Imestati, kuidas nii väikese raha eest on võimalik pakkuda lastele kolm korda päevas sooja toitu.

Lahkudes tänati meid meeldiva vastuvõtu ja toredate muljete eest. Külakostiks andsime kaasa kingikotid, kus sees kamajahu, Kalevi Maiuspala kommid, Tallinna siluetiga kilukarp ja meie naiste kootud maavillased käpikud, mille randmeosa ehtis väike Eesti lipp. Kõlama jäi kutse: „Kohtumiseni Belgias!”