„Lugemise kunst on kahjuks välja suremas, sest see on väga isiklik kombetalitus; sest raamat on peegel ja me võime sealt leida vaid seda, mis on meis juba olemas; sest lugemisse paneme kogu oma mõistuse ja südame ning see oskus muutub iga päevaga üha haruldasemaks.“

Carlos Ruiz Zafon

Erinevate uurimuste järgi on eelnevas väites kahjuks omajagu tõtt, seetõttu oleme igapäevaselt hooles õpilaste lugemishuvi toetamisel. Töötame mõlemad tüdrukute klasside õpetajatena, mis annab meile võimaluse teha koostööd ja jagada häid kogemusi.

Olles ise raamatuhuvilised, ja teades, et lugeda on mõnus vahvas keskkonnas, otsustasime teha lastele hubase lugemispesa, mis oleks parasjagu ligitõmbav, et seal oma raamatuga aega veeta. Iga uus olukord võib olla pisut hirmutav, nii kartsime meiegi ruumipuudust ja vahendite nappust. Asi lahenes lihtsalt. Tõime raamatuid kodust, palusime lapsevanematel tuua raamatuid, mänge ja ajakirju. Tänu heale koostööle ja toetavale suhtumisele toodi lugemispessa vaibad, padjad, isegi kott-tool, mis kujunes laste seas eriti populaarseks Toodi ka mänguasju, näpu- ja käpiknukke, meisterdusvahendeid, puslesid, pliiatseid ja legosid. Lugemispessa oleme seinale riputanud teavet kirjanikest ja uutest raamatutest.

Nii saigi lugemispesast laste meelispaik.

Tegevused lugemispesas

Kuna tänapäeva laste koolitempo on küllaltki tihe, oleme nädalas ühe traditsioonilise emakeeletunni asendanud lugemistunniga, plaanides selle päeva lõppu. Lastel on selleks tunniks kaasa võetud raamat, mis on parasjagu pooleli või võetakse raamat lugemispesast, raamatukogust. See on suurepärane võimalus kasutada aega ka soovitusliku kirjanduse lugemiseks. Motiveerivaks teguriks on sellesse tundi lubatud kaasa võtta termosega teed ja tervislikku näksimist. See tund annab võimaluse uusi raamatuid esitleda, teha sisuarutelu, valida klassi lemmikraamatuid, -tegelasi, -kirjanikke jne. Võimalik on ka töötada paaris ja rühmas, näiteks harjutada isegi näitemängu. Lugemispesas on lastel võimalus kirjutada lemmikraamatutest ja soovitada neid teistele. Lugemishuvi äratamiseks oleme kasutanud ka järgmist võtet: tutvustades uut raamatut, loeme alati ette mingi osa ja jätame pooleli. Sageli huvitab lapsi, kuidas lugu edasi läheb.

Lugemise motiveerimine mänguliste abivahendite abil

Meetodite valimisel arvestame eakohasust. Esimestes klassides oleme kasutanud järgmisi võtteid: Klassi seinal on suur päike, mille kiirtele kirjutame koos lastega ühiselt läbi loetud raamatu autori ja pealkirja.

Klassis on rong, igal lapsel oma vagun (ümbrik), kuhu sisse ta pistab sedeli loetud raamatu nime ja autoriga.

Tublimaid lugejaid oleme ka tunnustanud; väiksemate laste puhul oleme rakendanud klassi premeerimist ühiselt, kasutades selleks diplomeid, maiustusi, kleepekaid, õppekäike.

Suuremates klassides oleme premeerinud parimaid lugejaid raamatuga.

Isetegemiserõõmud

Kuidas see ütlus oligi, et ise tehtud, hästi tehtud. Kuna algselt olid riiulid suhteliselt tühjad, otsustasime raamatuid ise teha. On olnud palju erinevaid projekte. Mõningad näited.

*Pereraamat

Meil on koolis tava, et igal talvel toimub ülekooliline omaloominguvõistlus. Eelmise aasta teemaks oli „Minu pere”. Otsustasime lastega, et võtame sellest osa, tehes ühisraamatu meie klassi lastest. Meil läks väga hästi. Meid tunnustati.

*Jäljeraamat, taimeraamat, aastaaegade raamat

Koostasime loodusõpetuse tunnis eelpool nimetatud raamatuid, mis pakkus lastele suurt lõbu. Jäljeraamatusse joonistasime erinevate metsloomade jäljed ja pildid. Taimeraamatusse joonistasime ja otsisime infot ravimtaimede, Eestis enim levinud taimede, erinevate maade rahvuslillede kohta.

Aastaaegade raamatus oli kirjeldus konkreetsest aastaajast fotode ja mõistatustega.

*E-raamat

Loodusõpetuse tunni teemaks olid eksootilised viljad. Laste vahel oli jaotatud, kes mida toob, kõik said vilju maitsta ja hääletada enim maitsenud vilja poolt. Edasi koostasime e-raamatu, kuhu kirjutasime kõige enim hääli saanud vilja nime ja tutvustuse iga vilja kohta. Näiteks klassis valiti kõige populaarsemaks viljaks mango, lisasime vilja pildi, kirjelduse, leviku piirkonna, maitse iseärasuse jm infot. E-raamat asub myebookis ning seda on lihtne ja mugav kasutada loodusõpetuse tunnis rikastamaks tundi erinevate meetoditega.

*Mõistatuste raamat

Sinna kirjutasime ning joonistasime mõistatused koos vastustega. Iga laps sai loosiga erineva mõistatuse, teisel pool sedelit oli vastus. Näide: üks hani, neli pead. Laps joonistas hane nelja peaga, aga teisele poole joonistas ja kirjutas õige vastuse.

*Luuleraamat emadele

Siin kirjutas iga laps oma emale ise luuletuse ja me köitsime kõik luuletused raamatusse kokku. Illustreerisime ja see oli suurepärane kingitus emadele.

*Raamatud erinevateks tähtpäevadeks

emadele, isadele, näiteks isadepäevaks joonistasid lapsed isa lemmiktegevuse ja isad pidid end selle tegevuse kaudu ise ära tundma.

*Klassis ilmuv ajakiri

Meil ilmub ka klassis oma ajakiri. Erinevad ülesanded on jaotatud laste vahel. Kes intervjueerib, kes pildistab, illustreerib, kujundab, koostab ristsõnad, korrigeerib, kirjutab jutte ja luuletusi, kogub retsepte, kogub klassiuudiseid jne.

 

Usume, et õpetaja ei peaks kartma ruumipuudust, sest lapsed leiavad selle koha, kui neile on antud võimalus lugemiseks.

Meile julgustavaks tagasisideks on lapsevanemate toetav suhtumine.

Ühe isa mõte: „Varasemalt pidime oma last kogu aeg lugema sundima, nüüd oleme olukorras, kus peame teda õhtuti magama sundima, sest ta ei pane raamatut käest.”

Ja lapsesuu ütleb nii:

„Minu arvates on lugemispesa kõige mõnusam koht klassis, sest toolid-lauad on ju kõvad, aga lugemispesas on pehme.”

Kuna töö kahe klassi vahel on sujunud väga hästi, siis on kavas jätkata koostööd. erinevate projektidega, kus lapsed toetavad ja aitavad üksteist.

Lugemispesa ei saa kunagi lõplikult valmis, see täieneb pidevalt.

Lugeda on mõnus! Või nagu ütles šoti kirjanik Andrew Lang lihtsalt, aga kaunilt: „Maja täis raamatuid ja aed täis lilli!”