Ilusal märtsikuu kevadpäeval toimus Narva Vanalinna Riigikooli saalis Doris Karevale pühendatud üritus. Sinna olid kogunenud õpilased ja õpetajad, kes mõistsid et kirjaniku, luuletajaja, kunstniku töö on loominguline ja väga huvitav.

Millest kõik alguse sai?

Otsustasime Narva Vanalinna Riigikooli eesti keele aineühendusse kuuluvate õpetajatega, et meie õpilased näevad Narvas „elusaid suurkujusid” väga vähe, peaks kätte võtma ning kutsuma kedagi. Valik langes koheselt kirjanduse tunnis käsitletavate autorite kasuks (kuna meil oli juba esimene samm tehtud ja väikene kogemus olemas; nimelt eelmisel aastal külastas meie kutsel Narva koole noorsookirjanik Aidi Vallik). Pika arutluse käigus otsustasime, et see peaks olema luuletaja ja kirjanik Doris Kareva.

Millest me peale hakkasime ning mida sellest üritusest ootasime?

Oli selge, et lõpptulemuseks peaks kirjanik meiega kohtuma, aga kuidas organiseerida seda nii, et see pakuks huvi nii meie kui ka teiste koolide õpilastele (me ei piirdunud ainult enda õpilastega, vaid otsustasime teha teemakohast linnaüritust). Kust raha saada? Kirjutasime projekti Kultuurikapitali ja mujale, aga finantseerimist ei saanud. (Eriline tänu Narva Kultuuriosakonnale, kes mõistis meie probleemi ja tuli koheselt appi, ja Narva Vanalinna Riigikooli administratsioonile, kes on alati toetanud oma kooli õpetajaid erinevates algatustes, nii said ka need rahalised asjad lahendatud.)

Otsustatud, tehtud!

II astme õpilased tegid seinalehti ja D. Kareva luuletustele illustratsioone, III aste õppis autori luuletusi ja gümnaasiumiõpilased kirjutasid omaloomingulisi salme.

Töö kulges etapiliselt. Oktoobris lugesime luuletusi klassi ees ja tutvusime autori elu ja loominguga, joonistasime ja maalisime seinalehti ja pilte luuletustele. Enne põhiüritust toimus 19. veebruaril koolivoor, kus valiti välja parimad seinalehed, illustratsioonid, luuletuste lugejad.

Kooliperel oli palju tööd. Õpilastel ja õpetajatel oli võimalik iseseisvalt illustratsioone ja seinalehti hinnata ning hääletada meeldinuma poolt. Kuna meie kooli õpilased on sellise süsteemiga juba harjunud, siis suhtusid nad hääle andmisesse kui tõelised eksperdid ja põhjendasid, miks nad tegid valikut ühe või teise joonistuse/seinalehe kasuks.

Probleeme oli ka gümnaasiumiõpilaste omaloominguliste luuletuste valimisega ja esitamisega. Siinkohal sooviks tsiteerida James N. Frey sõnu: „Iga lind on kunagi muna, ja kõik avaldatud kirjanikud on alguses avaldamata kirjanikud – isegi suurimad neist, kaasa arvatud Ernest Hemingway, Lev Tolstoi, Virginia Woolf ja James Joyce.”

Et olla ja saada silmapaistvaks kirjanikuks, on vaja eelkõige läheneda oma tööle loovalt ja tunda sellest rõõmu. Sellest lähtus ka kirjutatud luuletuste valik. Lõpptulemuseks selgus, et meie kooli „avaldamata” luuletajatega „rammu katsuda” ei julgenud ükski teine Narva kool. Evelin Välba (12. kl), Anna Nazarova (12. kl), Darja Puntsul ja Aleksandr Šljarov (11. kl) said ilma erilise konkursita linnaüritusele.

Kuidas siis kõik 1. märtsil toimus?

Õpetajaid ja õpilasi tuli viiest Narva koolist (Narva Humanitaargümnaasium, Narva Soldino Gümnaasium, Narva Pähklimäe Gümnaasium, Narva 6. Kool, Narva Kesklinna Gümnaasium) ja meie (Narva Vanalinna Riigikool), kes võttis külalisi avasüli vastu. Žürii koosnes õpilasi ettevalmistanud õpetajatest ning 9. klassi õpilased olid ürituse juhtideks. Üritus toimus kolmest osast. Esimeses osas lugesid III astme õpilased luuletusi. Õpilaste arvates oli nende esinemine hea ja huvitav, ning me kõik tundsime naudingut ja vapustust gümnaasiumiõpilaste omaloominguliste värsside originaalsusest ja sügavusest. Neid juhendas Narva Vanalinna Riigikooli õpetaja Kristiina Mäesaar. Kui õpetajad (žürii) läksid kokkuvõtteid tegema, oli Narva kooli õpilastel võimalus kuulata Eesti tuntuimat kirjanikku Doris Karevat, kes tegi ülevaate oma elust ja loomingust ning vastas külaliste esitatud küsimustele. (Hiljem märkisid paljud õpilased, et kirjanik on filosoofilise vaatega inimene.) Kolmandas osas oli autasustamine ning parimaks luuletuse lugejaks osutus Narva Vanalinna Riigikooli 7.a klassi õpilane Sophye Holter luuletusega „Ma olen daam, kes kannab kõrgeid kingi” juhendaja Julia Simson, illustraatoriks Narva Vanalinna Riigikooli 6.b klassi õpilane Aleksei Galjanov „Majake mere ääres” (juh. M. Tširkova). Selgus, et seinalehtede parimad tegijad on ka sellest koolist, aga 5.a klassist, (juhendas Anna Muoni).

Kuna üritus oli suurepäraselt organiseeritud, valitses kooliaulas meeldiv ja sõbralik õhkkond. Mina kui ürituse organiseerija olin täitsa rahul lõpptulemusega ning juba praegu tekkib ajusopis mõte: Kas prooviks järgmisel aastal veel kedagi kutsuda? Selliseid üritusi võiks korraldada Narvas ka edaspidi.