Pärnu vene gümnaasiumis oli heade kogemuste päev vene õppekeelega koolidele. Teemaks oli „Üleminek osalisele eestikeelsele aineõppele gümnaasiumis ja põhikoolis. Parimad praktikad ja võimalused”, osales 55 eesti keeles aineid õpetavat õpetajat ja koolijuhti Ida-Virumaalt, Tallinnast ning Tartust.

Direktor Riho Alliksoo avasõna järel mängiti õppealajuhataja Reet Merilaine ja loo autori juhendamisel tutvumismängu, mis ärgitas kokkutulnuid omavahel suhtlema ning rääkima üksteisele oma ootustest järgmise päeva suhtes. Seejärel viidi läbi palju elevust tekitanud „Kuldvillak”, milles olid valdkonnad „LAK-õpe”, „Keelekümblus”, „Hariduselu meedias, aprill 2013”.

HTM-i üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar toonitas, et meie riigis on üks haridussüsteem, üks Eesti kool, ühtsed väärtused. Eesti haridusstrateegia 2012−2020 projekti tutvustades analüüsis Käosaar viit väljakutset, millele kavandatav haridusstrateegia keskendub. Ta peatus lähemalt õpetajaameti staatuse tõstmisel, tutvustas kavandatut õppetöö sisulise toetamise poole pealt ning kõneles üleminekust eestikeelsele aineõppele vene õppekeelega koolides.

Järgmisel päeval esinesid Pärnu vene gümnaasiumi õpetajad lühisõnavõttudega eestikeelse aineõppe ja tunniväliste tegevuse teemal. Sõnavõtud vaheldusid õpilaste eestikeelsete ja -meelsete esinemisnumbritega. 4. klassi õpilased esitasid näidendi „Helde puuraiuja” ja eesti keele õpetaja Roza Fell kõneles teemal „Eesti keel selgeks näitemängu kaudu”. Luule Kustassoo tutvustas eesti rahvakultuuri tundmaõppimist eesti rahvatantsu abil. Inglise keele õpetaja Tamara Gordina rääkis Comeniuse projektide läbiviimisest. Loo autor jagas oma kogemusi meediaõpetuse valikainena õpetamisel ning kõneles läbiviidud integratsiooniprojektidest kui ainetevahelise lõimingu ja kultuurikeskkonnaga suhestumise näidetest.

Järgnevalt oli kõigil võimalik valida nelja töötoa vahel. Keelekümbluskeskuse spetsialisti Erika Ulla teema oli „Kakskeelsus. Varane ja hiline keelekümblus”. Eesti keele õpetaja Merle Taggu töötoas arutleti Euroopa keelemapi kui praktilise abivahendi üle keelte ja kultuuride õppimiseks. Muusikaõpetaja Jelena Kuvšinova tutvustas aktiivõppe meetodite kasutamist gümnaasiumi muusikaõpetuse tundides. Artikli autori töötoas vaeti aga draamaelementide kasutamist LAK-õppe tundides. Päev jätkus avatud meele instituudi koolitusega „Keele osaoskused ainetunnis” (koolitajad Tatjana Kodas ja Triin Lõbu).

Aasta pärast kohtutakse juba Tartus.

Kordaläinud ürituse idee kuulub Pärnu linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna üldhariduse peaspetsialistile Virve Laubele, kes meenutas teekonda väärt mõttest teostuseni. Ettevalmistuste põhiraskus langes võõrustajakooli õppealajuhatajate Kristina Moissejenko ning Reet Merilaine õlgadele. Heade kogemuste päeva läbiviimist toetasid haridus- ja teadusministeerium ning Pärnu linnavalitsus.