Uuendatud tööajamäärus on toonud tagasisidet ka alushariduse poole pealt. Saabunud küsimuste valguses tuleb rõhutada, et tööaja ning -koormuse reeglid kehtivad ühtemoodi nii lasteaia-, üldhariduskooli- kui ka kutsekooliõpetajatele. Samuti on töölepingu kaitsed ja kohustused ühtsed kõigile töötajatele, sealhulgas ka haridustöötajatele (töötagu nad lühendatud, 35-tunnise või 40-tunnise töönädalaga). Uue määruse kehtima hakkamine ei sunni lepinguid muutma, veelgi vähem paneb see kellelegi kohustuse seda teha.

Küsimusi on tekitanud väärarusaam – millele on ilmselgelt aidanud kaasa täiesti eripärane ja tihti reaalsusest irdunud koormusarvestus –, et palk ja koormus sätestatakse „kusagil seaduses”. Tegelikult sätestatakse kõik oluline töölepingus, mis pole lihtsalt paber, vaid mõeldud töökorraldust läbipaistvaks muutma ja töötajat kaitsma. Oluline on tuua tööleping ja tööandja vastutus taas fookusesse.

Nagu Irene Käosaar eelmise nädala Õpetajate Lehe artiklis rõhutas, on määruse ainus muutus see, et on võetud ära kohustus koormust eelkõige kontakttundide järgi arvutada –

lasteaiaõpetajatel oli täiskoormus seni 30 tundi vahetut õppe- ja kasvatustegevust lastega, hoolimata sellest, mitu last oli rühmas, kui vanad nad olid ning kui paljudel neist olid erivajadused. Sellest sõltuvalt ju koormus ja vastutusulatus erinevad.

Konkreetne tööaeg tuleb fikseerida lepingus

Seetõttu sätestataksegi uues määruses üheselt: lühendatud täistööaja kestuseks koolieelse lasteasutuse õpetaja ametikohal on seitse tundi päevas ehk 35 (astronoomilist) tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Siis ei saa ka asutuse juht või pidaja ebamõistliku töökorralduse süüd riigi käsulaudade kaela ajada. Tööülesannete täitmiseks vajaliku objektiivse aja saabki leppida kokku vaid konkreetsetes oludes, arvestades lasteaiarühma ja laste eripära. Tööaeg tuleb fikseerida töölepingus.

Jätkuvalt võib üldtööaja sees leppida kokku, mitu tundi kulub õpetajal vahetuks õppe- ja kasvatustegevuseks ning mitu tegevuse kavandamiseks. Töölepingus peavad (ja pidid ka varem!) olema üles kirjutatud kõik tööülesanded – see on töösuhte seisukohalt üks olulisemaid tingimusi, kuna tööandjal on õigus nõuda töötajalt just sellist tööd, mis on tööülesannete kirjelduses kokku lepitud. Samas on selge, et nende kirjeldusega ei saa minna ülemääraste peensusteni ja sätestada töötaja iga liigutust.

Tööaja korraldamisel koolieelses lasteasutuses peab direktor lähtuma koolieelse lasteasutuse seaduse ja koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast tulenevatest õpetaja ülesannetest. Kokku võib leppida ka muudes ülesannetes, kuid riiklik õppekava näeb muuhulgas ette õppe- ja kasvatustegevuse kavandamist ning lapse arengu analüüsimist. Need ülesanded peavad lasteaiaõpetaja tööaega ära mahtuma. Samuti tuleb õpetaja tööaega arvestada õppekäigud ja lasteasutuse üritused.

Ühepoolselt muuta ei saa

Tavaolukorras on koormuse ühepoolne muutmine seadusevastane, ja seda isegi juhul, kui kusagil on töölepingusse „sattunud” punkt, et kord aastas muudetakse (automaatselt) koormust. Säärane punkt lihtsalt ei päde. Soovides aga muuta tööaja korraldust, paneb töölepinguseadus asutuse juhile kohustuse konsulteerida ja informeerida nii töötajaid kui ka nende esindajaid.

Seega saab töölepingus kokkulepitut muuta ainult poolte kokkuleppel. Töölepingu tingimuste muutmist ilma poolte kirjaliku kokkuleppeta võib töötaja käsitada kui lepingu olulist rikkumist. Oluline on rõhutada, et sellise olukorra tekkimisel ei tohi töötaja olukorraga leppida – kui töötaja on lepingule allkirja andnud, on väga raske, kui mitte võimatu tõestada, et ta seda teha ei tahtnud.

Õpetajatele kehtib jätkuvalt lühendatud tööaeg, sest nende töö nõuab kontsentreeritud tähelepanu lastele. Ületöötamine on ohtlik laste heaolule, arengule, turvalisusele ja alushariduse kvaliteedile. Seega on lühendatud tööajaga töötajate puhul tööaja mõistlik korraldus veelgi olulisem. Lasteasutuse töökorralduse ja kvaliteedi eest vastutab lasteasutuse juhtkond ning lasteasutuse pidaja.

On mõned erandid, mil tööaja korraldust saab ühepoolselt muuta, kuid see peab tulenema lasteasutuse vajadusest ja arvestama mõlema poole huve. Selline muudatus peab olema põhjendatud vajadusega tõsta laste heaolu, turvalisuse ja alushariduse kvaliteeti ning suurendada lapsekesksust. Direktor peab alustama tööaja korralduse muutmist töötajate esindajate või töötajate informeerimisest ja individuaalselt konsulteerimisest.

Töösuhetest tulenevate probleemide korral on õpetajal võimalik pöörduda kohaliku tööinspektsiooni juristi poole, kelle kontaktandmed ja vastuvõtuajad on koduleheküljel www.ti.ee. Samuti on võimalik küsida nõu tööinspektsiooni infotelefonil 640 6000. Õnneks on eespool kirjeldatud nõuandeid vajavaid probleeme praktikas olnud üsna vähe, kuid isegi üks oleks ju liiast. Kõige parem meede ongi tark ja informeeritud töötaja.