Seoses lähenevate valimistega küsis Õpetajate Leht suurematelt erakondadelt ja valimisliitudelt, mida on neil kavas ette võtta hariduse vallas.
Vastused olid konstruktiivsed. Kinnitatakse, et haridus viiakse kohaliku arengu teenistusse ning kõige paremaks kooliks saab kodulähedane põhikool. Lubatakse meie vene lastele eesti keel juba põhikoolis selgeks õpetada, nii et neil poleks enam raske gümnaasiumis eesti keeles õppida. Lubatakse luua täiendavaid lasteaiakohti, sealhulgas ehitada moodullasteaedu.
Hariduse sisu puudutati vähem. Üks Tartus kandideerija siiski tahab viia puhtad gümnaasiumid juba praegu osaliselt 22. sajandisse. Mõistlikke ideid on palju, nagu enne valimisi ikka. Kui paljud neist ellu rakendatakse, seda näitab aeg.
10. oktoobril rääkis riigikogu konverentsikeskuses Soome hariduse olukorrast põhjanaabrite haridus- ja kultuuriminister Krista Kiuru. Algselt oli Soome ministri ettekanne kavandatud riigikogu suurde saali, kuid paraku pidas riigikogu juhatus seda Eesti siseasjadesse sekkumiseks ning ettekanne viidi üle konverentsikeskusse. Käisin minagi Krista Kiurut kuulamas, kuid ei märganud, et ta oleks Eesti siseasjadesse sekkunud. Küsimusele, kuidas ta suhtub Eestis rajatavatesse nn puhastesse gümnaasiumidesse, vastas minister, et ei tunne Eesti hariduse olukorda ega hakka hinnangut andma.
Üllatav oli aga, et pärast tormi veeklaasis tulid Soome haridus- ja kultuuriministrit kuulama ainult Sotsiaaldemokraatliku Erakonna parlamendiliikmed. Ehkki riigikogu suures saalis samal ajal istungit ei olnud ja sealt on konverentsikeskusse vaid mõne minuti tee. Ürituse üks korraldajaid Indrek Saar küsib oma repliigis tänases lehes, kas Soome ministrit ei tuldud kuulama sellepärast, et Eestisse kutsus ta „vale” erakond – sotsiaaldemokraadid. Või puudub teistel erakondadel lihtsalt huvi selle vastu, mis Soome hariduses toimub?
Lisa kommentaar