Õpetajate Lehes avaldati (25.10.2013) TÜ sotsiaaltöö õppejõudude mõtteid seoses sotsiaalpedagoogi kutsestandardi kavandiga. Huvitav, et alles nüüd? On ju varasematel aastatel TÜ esindajagi mainitud kutsestandardi töökoosolekutel osalenud.

Sotsiaalpedagoogide kutsestandardi tööversioon saadeti laiemale ringile tutvumiseks käesoleval sügisel. Pole just tavapärane, et mustandit kommenteeritakse ajalehe veergudel – toorik ei saa, ega peagi olema ideaalne, ning kitsaskohtade tiražeerimine ei too kasu kellelegi (kõige vähem parastajatele endile). Konstruktiivsem oleks sisulised ettepanekud otse Kutsekotta saata – vähemasti sai selline palve kutsestandardi tööversioonile täiesti selgelt ka lisatud.

Sotsiaalpedagoogide kutsestandardi koostamise initsiaatoriks on olnud Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühenduse liikmed. Kuna praktikud (aastatepikkusest töökogemusest lähtuvalt) tajuvad suuremat seotust just pedagoogikaga, sh sihtrühma haridusliku innustamisega, soovivad nad töötada sotsiaalpedagoogidena (mitte sotsiaaltöötajatena).

Samas ilmutab Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus tolerantsust – kui mõnes koolis tegutsebki sotsiaaltöötaja, ei hakata kõvahäälselt protestima, kuna ühendus ei tunne end ohustatuna. Demokraatlikku ühiskonda peaks ju mahtuma palju arvamusi ning ametinimetusi . Seega – sotsiaalpedagoogid pole kooli sotsiaaltöö „kaaperdamisest” isegi mitte huvitatud.

Mujal maailmas töötavad sotsiaalpedagoogid nii lasteaedades, noortekeskustes, laste- ja vanadekodudes kui ka mujal. Mis tähendab, et koolisotsiaaltöö sotsiaalpedagoogika tegelikku valdkonda ei kata – isegi teoreetiliselt mitte.

Sotsiaalpedagoogide kutsestandardi kavandis ei välistata täiendavaid spetsialiseerumisi (pole kahtlustki, et töö lasteaias ja/või noortekeskuses eeldab sotsiaalpedagoogilt mõneti erinevaid pädevusi). Juba praegu mõtlevad sotsiaalpedagoogide kutsestandardi koostajad erinevate täiendkoolituskursuste peale. Ideaalis võiks TLÜ ja TÜ õppejõud selles osas koostööd teha.

Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudi sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistriõppekava kehtib 2002. aastast. Vilistlasi on praeguseks 122. Käesolevaks õppeaastaks kandideeris ühele sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistriõppe kohale 5,5 soovijat. Neid intervjueerides jäi kõlama sõnum: praktikud vajavad magistrikraadi, kuna ühiskonnast kooli kanduvad sotsiaalprobleemid on muutunud sedavõrd komplitseerituks, et bakalaureusekraadist enam ei piisa. Siit ka põhjus, miks kutsestandardis keskendutakse 7.–8. tasemele: keerukad tööülesanded eeldavad põhjalikumat ettevalmistust.

Eriala populaarsuse kasv on selge märk, et Eesti koolides vajatakse sotsiaalpedagooge, kes omakorda vajavad magistrikraadi. Ükski eriala ei püsi elus ilma vajaduseta, ja TLÜ sotsiaaltöö instituudil on rõõm tõdeda sotsiaalpedagoogika magistrikursuse elujõulisuse kasvu.

Kokkuvõtlikult on tore, et TÜ sotsiaaltöö õppejõud tunnustavad Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühenduse algatust oma töövaldkonna korrastamisel. Kuna see informatsioon (või lausa reklaam?) levis Õpetajate Lehe kaudu kõikidesse Eestimaa koolidesse, on pinnas edasisteks aruteludeks igati soodne. Sotsiaalpedagoogide kutsestandardi tööversiooni sisulised parendusettepanekud on jätkuvalt oodatud – seekord aga soovitavalt otse Kutsekotta.