Tavaliselt algavad etendused teatripoolsete meeldetuletustega lülitada välja oma mobiiltelefonid. VAT-Teatri etenduse „Netis sündinud” osalised palusid aga loobuda pikast reast infotehnoloogilistest suhtlusvahenditest ehk juhatati sisse näitemäng kõige keerulisemale publikule-teismelistele.

Eripärane polnud ainult algus, vaid ainulaadne on olnud kogu lavastuse sünnilugu. Selle loojad on kogunud materjali noortelt endalt foorumteatri tegevuse käigus, lisaks kaasati veebipolitsei, lastekaitse liit ja BCS Koolitus. Paljude toetajate abiga sündiski teatriprojekt, mis annab Eestis 30 tasuta etendust. Sihtrühmaks on kava järgi 12–16-aastased noored, kelle igapäevaelu rõõme ja muresid jagada tahetakse. Kavalehel ütleb teksti autor: „…usun, et kokku sai lugu, mis ei moraliseeri, vaid püüab noorte (interneti)elu peegeldada tõetruult ning usutavalt.”

Mu õpilaste (8. ja 9. kl) ja minu meelest on VAT-Teater saanud hakkama suurepärase tööga. Tundus, et üle pika aja kõneldi teatris noortele noorte keeles. Üsna nappide, aga kõnekate esemetega loodud lavapilt „rääkis” sellest, kuidas noor inimene sotsiaalvõrgustikus oma elu korraldab. Vahet ju pole, kus teismeline ekraanipilti liigutab või mõnd klahvi vajutab. Kõik on mobiilne, hetkega haaratav, hetkega muutuv. Noorele on ainult vaja hulka märke ja üht virtuaalmaailma sukeldumise vahendit. Seepärast oli lavastuse mõtet toetav ja kandev kunstnikutöö vaimukas ja vaimustav.

Reaalelu ja neti-elu oli üldiselt eristatud. Näitlejad liikusid mõnuga ja sujuvalt ühest rollist teise. Lavastus ei võimaldagi sügavuti minevaid karakterikujutamisi, vajalik oli ainult markeerida erinevaid rolle: õpilane (populaarne või nohik), lapsevanem, õpetaja, koolijuht, vanaema. Mind, suurema teatrikogemusega täiskasvanut, häiris pisut see vaataja silme ees toimuv osavahetus (teatrimaagia köögipool olgu kardina taga), aga tuletasin endale meelde: tükk on ju ikkagi noortele. Neile meeldis aga eriliselt lavastusvõte, kus mäng kandus saali ja kus noor inimene leidis ühel hetkel näitleja enda kõrval istumas. Ja mitte ainult istumas, vaid ka temaga suhtlemas, kõnetamas teda kui klassikaaslast. Veel üks näide sellest, kus teater kõneleb noorte keeles.

Nii nagu esemeid, ei kasutata lavastuses ka sõnu (eriti kirjakeelseid) kuigi palju, suhtlemiseks on meemid, sväägid ja netikeel. Ka pisut inglise keelt. Noortele sellest justkui piisaks. Probleemid tekivad siis, kui on vaja luua nabanöör eelmise põlvkonnaga suhtlemiseks. Etenduses teeb selle katse üks ema, kes tütrega kontakti saamiseks facebook’is noormeheks kehastub. Iga trikk tuleb aga välja, pettusega kaugele ei jõua. Tragöödiat sellest siiski ei sünni, sest väga sügavat lõhet selles peres veel polnud. Probleeme näidatakse veelgi: tõsist netipettust, ebasobivat käitumist, ahistamist.

Etenduses mängitakse maha ka üks tüüpiline koolikiusamise lugu. Pahategijatele on karistuseks väljaviskamine heast koolist ja saatmine piirkonnakooli. Selline autoripoolne variant viitab küll ilmselt Tallinna-kesksusele, aga ega etenduses lahendusvõimalusi pakutagi. Näidatakse tõetruult noorte igapäevaelu.

Aga mitte ainult. Interneti-ahvatluste võrku jääb ka üks vanaema ja tema halenaljakas armulugu on tegelikult vihje vanemale põlvkonnale. Internet pole pelgalt virtuaalmaailm noortele, vaid vältimatu vahend kõigile sel sajandil elamiseks. Seega peavad ka vanaemad-vanaisad ennast paljuga kurssi viima. Abi saaksid nad aga noortelt, kui oskavad ja suudavad nendega kontakti saada.

Kui etenduse lõpus kõlab laul, siis valmistub vaataja juba plaksutama, aga teater pakub veel ühe ehmatava elupildi: oskamatu netikäitumise tõttu tüssatud ja laostunud vanaema tühjas ja hämaras ruumis. Nüüd saab plaksutada ja tahan seda teha ka sõnades. VAT-Teater tegeleb tõsise noorsootööga. Ka Õpetajate Leht on tutvustanud nende jätkuvaid haridusprogramme. Etendus „Netis sündinud” ei jätnud küll kedagi puudutamata, see kõneles noortega nende „selges emakeeles”.

—

„Netis sündinud”

VAT-Teater

Autor: Kristiina Jalasto

Lavastaja: Margo Teder

Kunstnik: Iir Hermeliin

Helilooja: Jarek Kasar

Osades: Katariina Ratasepp, Kristiina-Hortensia Port, Ago Soots, Meelis Põdersoo, Martin Kõiv

Esietendus 3. oktoober 2013

Projekti toetab Euroopa Regionaalfond.