Isa tõsta õhku mind,

olen sinu naerulind.

/E. Esop/

Seekord võtsime aega. Aega, et üheskoos tegutseda, meisterdada, lahendada ja koos hommikust süüa. Rahulikult, ilma kiirustamata.

Selliselt alustas Klooga lasteaias vanem rühm oma isadepäeva. Lapsed tulid hommikul koos isadega, jäädvustasid oma käejälje paberile, lahendasid üheskoos ristsõna, mille lahenduseks oli laste iseloomustus oma isa kohta. Igal hommikul tehakse hommikuring, seekord oli rõõm suurem, sest meiega olid meie isad, samuti ei puudunud ka virgutusvõimlemine.

Lastel oli isadele samuti üllatus varuks. Et isad teistmoodi isadepäeva pärast lauludest ja luuletustest ilma ei jääks, esinesid lapsed isadele ning kutsusid nad tantsule, peale mida, said isad uhke võtmehoidja ja kaardi.

Ja oligi aeg hommikuputru sööma minna. Lapsed pole nii vaikselt veel hommikusööki söönud, neil kõigil oli väga uhke tunne ja rõõm silmist paistis kaugele – olla koos oma isaga.

Pärast hommikusööki kiirustasid paljud isad tööle, kuid oli ka neid, kel jäi veel pisut aega mängida koos lapsega – kiirustamata

See tore ja lõbus aja maha võtmise päev jätkus ka õhtul. Väikeste, Vikerkaare rühma laste isadepäeva pidu peeti peale lõunat. Issid ja emmed kogunesid saali, mitte kui publik, vaid kui peost osavõtjad. Lastel oli hea meel, et nad said oma vanematega vahetult suhelda. Lapsed esitasid laule väga püüdlikult ja kõiki laule saatis liikumine. Vikerkaare rühma õpetajate abiga tuli liikumine lastel väga hästi välja.

Isadepäeva teine osa oli veelgi toredam ja põnev. Lapsed said oma isaga mänge mängida: näpumängud, hüppamisemängud. Suurt elevust ja kirkaid emotsioone tõid sellised mängud, kus laps sai oma isa sülle pugeda ning koos temaga „lennata” ja „karuselliga” sõita.

Isadepäeva pidu lõppes positiivsete emotsioonidega. Iga laps kinkis oma isale kingituse, mille üle oli isal väga hea meel ja heatujuliselt mindi koos koju – kiirustamata.