Eesti ajaloomuuseum on aastaid korraldanud haridusprogramme Maarjamäe lossis näitusel „Iseolemise tahe”. Eesti Vabariigi 90. sünnipäevaks valminud näitus pakub erakordse võimaluse rännata läbi 20. sajandi oluliste sündmuste ja uurida Eesti omariiklust. Näitus on mahukas, eksponeeritud on hulgaliselt esemeid, arhiivimaterjale ja kroonikafilme. Väljapanek on avatud 28. veebruarini.

Seejärel algavad ettevalmistused Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Septembris suletakse kogu Maarjamäe loss remonditöödeks. Nii on lähikuudel viimane võimalus maja külastada ja osaleda selle näitustega seotud haridusprogrammides.

Jaanuaris ja veebruaris saab tellida haridusprogramme „Vabadussõda” ning „Eesti ja NSVL”. Info www.­ajaloomuuseum.ee rubriigis ÕPI.

Kahtlemata on lossis eksponeeritud pannoo „Rahvaste sõprus” hea põhjus, miks osaleda programmis „Eesti ja NSVL”. Evald Okase seinamaal on Nõukogude perioodi iseloomustav ajalooallikas, milles väljendub selle aja vastuolulisus. Teada saab, mida tähendas loosung „vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik”. Programmis keskendume poliitika kõrval ka igapäevaelu paradoksidele ja uurime, milline nägi välja inimese argielu Nõukogude Liidus.

Lossi sulgemine ei tähenda, et enam ei oleks põhjust klassiga Maarjamäele tulla. Eelmise aasta lõpust on Maarjamäe tallihoones avatud põnev näitus Saksa okupatsioonist Eestis aastatel 1941–1944, mis avab okupatsiooniaegse Eesti eluolu. Tallihoones pakume ka kolme haridusprogrammi: „Rasked valikud”, „Repressioonid” ja „Mis on sõda?”.

Haridusprogrammid

Haridusprogrammis „Mis on sõda?” räägime sõjast argielu kaudu. Enamik meist on kasvanud üles rahuajal ega oska ettegi kujutada, milliseid igapäevavalikuid peab inimene tegema sõja ajal. Mida tähendab elu tagalas – toidutalongid, peresuhted, koolielu, riietus? Milliseid tundeid tunnevad inimesed, kelle lähedased on sõjas ja kelle igapäevaelu on kõike muud kui mugav? Kuidas nägi välja lapse elu Teise maailmasõja ajal tagalas? Programm on mõeldud nooremale koolieale.

Gümnaasiumile suunatud haridusprogramm „Rasked valikud” vaatleb valikuid, mida 75 aastat tagasi alanud Teine maailmasõda sundis riike ja inimesi tegema. Kui Esimene maailmasõda andis meile ajaloolise võimaluse iseseisvuda, siis Teine maailmasõda võttis meilt meie riigi. Haridusprogrammis uurime üheskoos toonaste inimeste valikuid ja nende mõju tänapäevale. Millised sõjasündmused on pöördepunktid inimeste ja rahvaste saatuses? Kas oleks saanud valida ka teisiti? Eesmärk on pöörata tähelepanu üksikisiku loole ja ka meie vanavanemate valikutele sõja ajal.

Haridusprogrammis „Repres­sioo­nid” gümnaasiumile uurime lähemalt Teise maailmasõja aegseid laiaulatuslikke repressioone. Vaenlaseks kuulutati terveid inimgruppe ja rahvaid: juudid, homoseksuaalid, romad jne. Kõige tähtsam on küsida, kuidas see juhtus. Kas selline laiaulatuslik vihkamine on võimalik ka tänapäeval? Mida peaksime õppima Teise maailmasõja aegsetest repressioonidest? Programmis viime läbi simulatsioonimängu, mille eesmärk on teadvustada sotsiaalseid stereotüüpe tänapäeval. Uurime propaganda mõju inimestele ja tutvume Teise maailmasõja aegsete repressioonidega – kelle vastu olid need suunatud ja kuidas läbi viidud.

Eesti filmimuuseumi üritused

Maarjamäe lossis saab kuni maja lõpliku sulgemiseni külastada ka Eesti filmi 100. sünnipäevaks koostatud näitust „Siin me oleme! Eesti filmi esimene sajand”, mis on pärjatud muuseumirotiga kui 2013. aasta parim näitus. Filminäitus annab hea ülevaate nii Eesti filmi ajaloost kui ka filmitegemise protsessist, alates stsenaariumist, osatäitjate ning võttepaikade valikust ja lõpetades filmi esilinastuse ning turustamisega.

Filminäitus sobib külastamiseks igale vanuseastmele. Haridus­programmi „Vaatame filmi sisse!” on oodatud lasteaia vanem vanuserühm ning algklassiõpilased. Programmi käigus arutame üheskoos, kuidas filmitegemine üldse alguse sai, vaatame paari tummfilmi, räägime, mis on tummfilm, vaatame Eesti esimest joonisfilmi „Kutsu Juku seiklused”, uurime filminäitusel „Siin me oleme!” eri ameteid filmitegemise juures ja lõpetuseks vaatame mõnda nüüdisaegset Eesti joonisfilmi.

Põhikooliõpilastega saame haridusprogrammi käigus lahendada näituse põhjal koostatud ristsõna, vaadata animatsioone ja lühikesi filmilõike ning uurida ka näitust. Gümnaasiumiõpilastele sobib filminäitust siduda kirjandustunniga, vaadates näitusele lisaks eesti luule põhjal tehtud animafilme. Programmid saame läbi viia vastavalt grupi vajadustele ja õpetaja soovile.

Kutsume huvilisi Eesti ajaloomuuseumi haridusprogrammidesse, laste sünnipäevaprogrammidesse ja õpi­tubadesse ka Suurgildi hoonesse vanalinnas. Info www.ajaloomuuseum.ee.

Avasta aja lugu!