Keskkonnaharidus ja õuesõpe muutub lasteaedades üha populaarsemaks. Tallinna Lehola lasteaed osaleb praegu koos nelja partnerlasteaiaga Lätist, Leedust, Norrast ja Islandilt Nordplusi programmi projektis „Õuesõpe Karupoeg Puhhiga Saja Aakri metsas”. Põnevat projekti tutvustasid idee autor ja eestvedaja, Lehola keskkonnahariduskeskuse juhataja Mairi Enok, Lehola lasteaia õppealajuhataja Kerttu Olesja Kroon ja Lepatriinude rühma õpetaja Anne Haljasmäe.

Kui hakkasin mõtlema, millise sisuga projekt eri riikidele sobiks, leidsin, et võiks võtta aluseks inglise autori Alan Alexander Milne’i raamatu „Karupoeg Puhh”, mis on tuntud kogu maailmas, räägib õuesõppeprojekti algataja Mairi Enok. „Kui Eestis on Karupoeg Puhh, siis Leedus Mike Pūkuotukas, Lätis Winnijs Pūks, Islandil Bangsimon, Norras aga Ole Brumm. Pealegi on Puhhil ju lausa oma Saja Aakri mets, kus elavad tema sõbrad ja saab mitmesuguseid tegevusi läbi viia, nii et see sobis suurepäraselt.”

Kokku sai rahvusvaheline seltskond

Partnerite leidmiseks pani Mairi Enok idee üles programmi kodulehele. Nordplusi programm on mõeldud Balti ja Skandinaavia riikidele, kusjuures tingimus on, et osaleda saab igast riigist ainult üks lasteaed. „Kuna liituda soovisid ka Läti ja Leedu, võtavadki projektist osa kõik kolm Balti riiki, lisaks Norra ja Island. Et Tallinna Lehola keskkonnahariduskeskus on kogu oma tegutsemisaja, üheksa aastat, asunud Lehola lasteaiaga samas majas, tegin ettepaneku, et Eestist osaleksid just nemad.”

Tallinna Lehola lasteaed on kakskeelne ning projektist võtavad osa üks vene ja üks eesti rühm ehk Mõmmikud ja Lepatriinud. Valiku puhul sai otsustavaks, et kumbki rühm üheski teises projektis parajasti ei osale, ning kuna projekt kestab kaks aastat, oli oluline seegi, et need poleks lõpurühmad.

Üksteisel külas kogemusi vahetamas

„Tore on, et Eesti ja Läti lasteaiad on linnalasteaiad, Leedu lasteaed asub väikelinnas, Islandi ja Norra lasteaiad seevastu mõlemad maal,” räägib Mairi. „Projektirahast saab toetada õpetajate õppereise partnermaadesse, tegevust, mis lastega kohapeal tehakse, rahastavad lasteaiad. Projekti peamine eesmärk ongi vahetada kogemusi. Kahe aasta jooksul käiakse läbi kõik osalejamaad, igast riigist viibib korraga kohal kaks inimest. Ehkki teemad on kõigis lasteaedades ühised, on viis, kuidas keegi neid lahendab, igaühe enda otsustada. Võimalus omavahel ideid jagada ja üksteiselt õppida rikastab ning ongi kõige tähtsam.”

Partnerlasteaedade üks esimesi ülesandeid oli leida projektile logo. Mairi Enok räägib, et iga riik esitas oma kavandi ning ühiselt valiti välja Islandi oma, mille on joonistanud nelja-aastane laps. Väike kunstnik on rahvuselt lätlane, kes elab Islandil. Nii et ka logo on täiesti rahvusvaheline.

Rühmades loeti “Karupoeg Puhhi”

Projekt startis eelmise aasta septembris, kuid ettevalmistused algasid juba suvel. Õppealajuhataja Kerttu Olesja Kroon ütleb, et kõigepealt tuli kokku leppida õpetajatega. Mõlema rühma meeskonnad, kokku neli õpetajat ja kaks õpetaja abi, olid meelsasti nõus osalema. Et õues õppimist toetada ning mängulisemaks ja huvitavamaks muuta, soetati rühmadesse teemaga seotud lauamänge, puslesid, värviraamatuid, samuti Karupoeg Puhhi ja teiste raamatutegelaste nukud. Mõistagi hakkasid õpetajad lastele kohe ette lugema ka „Karupoeg Puhhi” raamatut, et lapsed Puhhi, tema sõprade ja Saja Aakri metsaga tuttavaks saaksid. Nüüdseks on raamat mõlemas rühmas läbi loetud.

Projekti esimene kohtumine toimus eelmisel sügisel Tallinna Lehola lasteaias, kuhu kogunesid kõigi projektis osalevate riikide esindajad. Nädala jooksul arutati läbi, mida tahetakse kahe aasta jooksul teha, koostati tegevusplaan ja jagati ära ülesanded. Eesti on projekti juhtiv koordinaator, kes ühtlasi hoolitseb dokumentatsiooni eest. Island ja Norra võtsid enda peale ühise blogi pidamise, kuhu nad panevad üles kõigi partnermaade info ja fotod. Läti ja Leedu vastutavad ühistegevuse eest ning koostavad 2016. aasta suveks, mil projekt lõpeb, selle põhjal e-raamatu ja e-filmi. Teine kohtumine toimus märtsis Leedus, kolmas tuleb juunis Islandil, edasi saadakse kokku Lätis ja Norras.

Laste tegemisi saab jälgida blogist

„Igal aastaajal käime korra metsas, vaatame üle Puhhi ja ta sõprade kodud ning ühtlasi jälgime, kuidas loodus aastaaegade vahetudes muutub,” jutustab Kerttu Olesja Kroon. „Meie lasteaiast umbes pooleteise kilomeetri kaugusel on Sütiste parkmets, kus ongi meie Saja Aakri mets. Septembris käisime seal koos oma projektipartneritega.

„Puhhi-raamatu tegelaste elupaigad valisid lapsed metsas välja ise, ilmutades seejuures suurt leidlikkust ja fantaasiat,” meenutab Lepatriinude rühma õpetaja Anne Haljasmäe. „Kui me jaanuaris metsas käisime, oli lumi maas, aga lapsed tundsid need kohad kohe ära.”

Mais minnakse metsa piknikut pidama koos peredega, et lapsed saaksid Saja Aakri metsa ka emadele-isadele tutvustada.

Vanemad on laste tegemistega kursis ka tänu rahvusvahelisele blogile, mis asub aadressil winnieandwood.wordpress.com ning kust leiab toredaid fotosid koos väikeste kirjeldustega kõigi maade tegemiste kohta.

Palju põnevaid teemasid

Õuesõppeprojekti teemadeks on olnud nii sügisesed lehed, linnud ja loomad kui ka liikumine ja tervislik toit. Norra lapsed käisid näiteks metsas, tegid lõket ja küpsetasid süte sees fooliumisse pandud lõhet. Leedu lapsed valmistasid ahjus maitsvaid kohupiimaga täidetud õunu. Kõik riigid pidid tutvustama ka üht populaarset liikumismängu. „Meie tutvustasime jooksumängu „Haned-luiged, tulge koju”, mis on Lehola lasteaia laste lemmikmäng,” räägib õpetaja Anne Haljasmäe.

Puhhi teemaga olid seotud ka lihavõttepühad, samuti on lapsed kevadel olnud ametis taimede kasvatamisega. Nimelt toimub viie osalejamaa vahel võistlus, kellel sirgub sügiseks kõige kõrgem päevalill.

„Märtsis panime seemned mulda, igaks juhuks väikese varuga, sest ei tea, kui palju neist idanema läheb. Meil läks hästi, üheteistkümnest seemnest läks idanema üheksa,” jutustab Anne. „Aprilli lõpus istutasime taimed suurematesse pottidesse ümber, praegu sirguvad nad veel rühmaruumis, aga mais istutame õue peenrasse.”

Karupoeg Puhhi teemaga on plaanis siduda ka Lehola lasteaia laulupidu enne suvepuhkust, mis tänavu toimub juba viiendat korda.

Nii saavad ka lasteaia ülejäänud rühmad toredast projektist osa. Nimelt juhivad laulupidu seekord lasteaia logopoisi Lauri kõrval ka raamatutegelased Karupoeg Puhh ja Christopher Robin.

Projektitöö avardab silmaringi

Õpetaja Anne Haljasmäe leiab, et projekti järgi on palju huvitavam töötada kui lihtsalt nädalaplaani järgides. „Ehkki kõik, mida me teeme, on seotud raamatu tegevustikuga, on võimalik välja mõelda väga erinevaid asju. Projekti eelis on seegi, et saab näha, kuidas teised riigid teevad ja toimetavad. See avardab silmaringi ja annab uusi mõtteid ja kogemusi, mida oma töös kasutada.”

Õpetaja Annel oli võimalus käia märtsis külas Leedus Kelme väikelinna lasteaias ja kohtuda seal teiste osalevate riikide õpetajatega. Tema sõnul sarnanes Leedu lasteaia töökorraldus Eesti omaga: rühmas on kaks õpetajat ja õpetaja abi, lõuna ajal lapsed magavad, lasteaias süüakse sooja toitu, ainult et toidukordi on seal päevas mitte kolm, vaid koguni neli. Erinev on seegi, et lasteaiaõpetajate puhkus kestab Leedus 56 päeva nagu kooliõpetajalgi. Kõige toredam oli Anne arvates võimalus kolleegidega kohtuda ja nende tööga tutvuda. „Käisime kõik üksteist rühma läbi, Puhhi projekti rühmades vaatasime ka tegevusi.”

Võimalikult palju õues

„Oleme võtnud suuna tegutseda võimalikult palju õues loodusmängude ja õuesõppe kaudu,” räägib õppealajuhataja Kerttu Olesja Kroon. Tänu samas majas asuvale keskkonnahariduskeskusele on selleks suurepärased võimalused: eri teemade käsitlemiseks saab keskusest laenutada pildiplakateid ja -kaarte, teemakaste, kuhu on koondatud vajalikud materjalid ja konspektid, samuti luupe, taskulampe, peegleid ja teisi õuesõppevahendeid. Sageli on Lehola lasteaia õpetajad osalenud koolitustel ja üritustel, mida keskuse juhataja Mairi Enok korraldab.

Lasteaia õuealal on kõigil puudel-põõsastel küljes lipikud, kust laps saab järele vaadata, millise puuga on tegemist. Kasvama on jäetud ka mürgised puud ja põõsad, et lapsed õpiksid neid tundma ja olema ettevaatlikud.

Alates esmaspäevast saavad Lehola lasteaia lapsed uudistada putukahotelli. Neid meisterdasid 20 kooli õpilased ühe loodusprojekti raames ning üks neist on nüüd üles pandud Lehola lasteaia territooriumile.

„Samamoodi nagu linnud otsivad endale sobivat pesakasti, on ka putukatel linnatingimustes vaja sobivat peatuspaika, kus ööbida ja pesitseda,” selgitab Mairi Enok. „Selleks ongi tehtud putukatele looduslikust materjalist kunstlikud kodud – liblikatele ühtmoodi, väiksematele mutukatele teistmoodi.” Tallinna Lehola lasteaias asuva putukahotelli autor on Ristiku kooli õpilane Egert Vasur, kes meisterdas selle loovtööna koolis.

Mudilaste huvi putukahotelli ja selle asukate vastu on igatahes väga suur.