„Koolid vajavad toetavat tagasisidet,” ütleb Nissi põhikooli direktor Annely Ajaots, kes kutsus oma kooli külla nõustava eksperdi ehk kriitilise sõbra.

Kool on eriline institutsioon. Kuigi me sellele iga päev ehk ei mõtle, kannavad nii kooli juhtkond kui ka õpetajad vastutust kasvava põlvkonna ja kogu ühiskonna ees. On selge, et koolil on kohustus päevast päeva anda: jagada teadmisi, pakkuda tähelepanu ja toetust, olla igal hetkel õpilaste jaoks olemas. Kuid kooliski töötavad inimesed, kes selleks, et jaksaks anda, vajavad omakorda toetust, tagasisidet ja tunnustust. Tunnustuse ja tagasisidega näib meie ühiskonnas olevat aga nii, et seda napib kõigil elualadel. Veidi liialdades: halba öelda on kombeks kommentaariumides ja head matusekõnedes, vahepealset varianti justkui polegi.

Kõrvalpilk on oluline

Koolide igapäevaelus toimub palju põnevat, aga kuidas saada aru, mil moel see konteksti paigutub, kas see kõik toetab kooli nägu ja väärtusi? „Me küll analüüsime ennast ja teeme lapsevanematele rahulolu-uuringuid,” märgib Annely Ajaots, kelle juhitavas Nissi põhikoolis Harjumaal õpib 134 õpilast, „aga kui oled iga päev asja sees, ei märka sa enam seda, mis kõrvaltvaatajale kohe silma torkab. Seepärast olen käinud väärtuskasvatuse konverentsidel ja kuulanud, mida teevad ja räägivad teised. Neid kuulates mõtlesin: aga meie teeme ju ka.” Konverentsidel kuuldu ajendas Nissi põhikooli osalema „Hea kooli” konkursil, mida igal aastal korraldab väärtusprogrammi raames Tartu ülikooli eetikakeskus. Selleks tuli kirjutada eneseanalüüs: mida koolis tehakse ja kuidas kõlab see kokku kooli väärtustega. Osalejate vahel loositi välja võimalus kohtuda nn kriitilise sõbraga, kes tuleb kooli, vaatleb koolikeskkonda, tunde ja vahetundi, koolipere suhtlemist ja dokumentatsiooni ning annab nõu. Nissi oli üks õnnelikest, kes võitis võimaluse eksperdiga konsulteerida.

Mitte kuri kontroll, vaid sõbralik ekspert

Kristi Raava, eetikakeskuse koolitaja ja kriitiline sõber, on külastanud koole üle Eesti. „Koolijuhi jaoks võib kriitiline sõber üle pika aja olla inimene, kellega saab kooli arengu üle dialoogi pidada,” on Kristi Raava märganud. „Väikestes maakoolides võib koolijuht korraga olla nii majandusjuht, õppejuht kui ka direktor, ja direktoritel on mõnikord lausa vajadus oma kogemustest ja muredest rääkida.”

Mille poolest kriitiline sõber erineb nõukaaja haridusministeeriumi kontrollist, keda koolides kardeti?

See on küsimus, mida kuuldes Helen Toming, TÜ eetikakeskuse hea kooli liikumise projektijuht, naerma hakkab. „Mina olen soovitanud kriitilisse sõpra suhtuda kui hea tahtega koostööpartnerisse. Selle paaripäevase külastuse eesmärk lepitakse kokku koos kooliga.” Helen on ise käinud visiitidel ligi kahekümnes Eesti koolis ja tunnistab, et sageli tuleb neil kohtumistel ette emotsionaalseid ja südamest südamesse jutuajamisi. Koolijuhid on rõõmsad võimaluse üle maha istuda ning asjatundlikult kooli arengu ja tulevikuvaadete üle arutleda. Ehk siis: rõhk on sõnal „sõber”.

Kuidas kooli väärtused välja paistavad?

Kristi Raaval on koolide külastamisel oma meetod. „Kui ma kooli lähen, proovin pea tühjaks teha, et näha võimalikult palju detaile värske pilguga. Esimese mulje annab keskkond: alustuseks kõnnin koridorides ja klassides, vaatan stende. Siis kuulan, kuidas õpetaja tunnis õpilastega suhtleb. Kohtun juhtkonnaga, vaatame üle kooli väärtused, mis on alusdokumentides kirjas, ning mõtleme, kuivõrd on need kooskõlas tegelikkusega.”

Seoses koolivõrgu arengu ja muutustega on koolidele üha olulisem, et kooli häid külgi märgataks. Igal koolil võivad olla oma tugevused, mis lapse arengu seisukohalt on palju tähtsamad kui koht üleriigilises akadeemilises pingerivis. Nendest on tarvis aga ühiskonnale ja lapsevanematele teada anda: et vanemad koolist lugu peaksid ja tahaksid oma lapsi sinna saata.

Ometi on Kristi Raava märganud, et väärtused on koolides küll sõnastatud, aga tegelikult ei saada aru, milleks need vajalikud on – see tundub pigem ülevalt tulnud korralduse täitmisena. „Väärtused peavad arengukavas olema, aga ei kooli juhtkond ega õpetajad ole läbi mõelnud, miks nad seal on.” Ometi peaks nii kooli juhtimine, õpilaste ja vanematega suhtlemine kui ka töö koolitundides väärtustest juhinduma. „Koole, kes on seda teadvustanud, juba on, aga praegu on nad veel vähemuses,” ütleb Raava.

Mida pole kirja pandud, seda pole olemas

Nissi põhikooli juht Annely Ajaots oli kriitilise sõbra külaskäiguga nii rahul, et kutsus eksperdi hiljem esinema nii lapsevanematele kui ka Harju koolijuhtide ühendusele, mille eestvedaja ta on. „Istusime õpetajatega koos ja analüüsisime oma eesmärke ja tegevust. Oli hea saada tagasisidet haridust tundvalt inimeselt – see tõstis enesehinnangut ja andis julgust. Kristi Raava ütles nii vahvasti, et tegelikult oleme kõik palju enamat, kui oma konkursitöösse kirja panime,” ütles Ajaots.

Raava hinnangul on rahulolu olnud vastastikune. „See on väga loov töö. Sa lähed kooliellu sisse, aitad koolil üles leida oma eripära.”

—

Kes ikkagi on kriitiline sõber ja kuidas teda oma kooli saada?

Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja prof Margit Sutropi sõnul on kriitilise sõbra kontseptsioon pärit Inglismaalt. „Külastasin mõne aasta eest Canterburys asuvat Christ Church Universityt, mis õpetab välja kriitilisi sõpru, et aidata koolil analüüsida oma tegevust ja arendada välja tugevusi,” kirjeldab Margit Sutrop. „Oleme neilt saadud teadmisi rakendanud Eestis kriitiliste sõprade tegevuse käivitamisel, praeguseks on eetikakeskusel Christ Church Universityga partnerlusleping.” Kriitilised sõbrad on eetikakeskuse väärtuskasvatuse koolitajad, kes on teinud läbi aastase täiendusõppe programmi, ent kel on ka koolides töötamise kogemus ning psühholoogi või sisehindamise nõustaja taust.

Helen Toming, hea kooli liikumise projektijuht: „Kriitilise sõbra on seni eetikakeskuse kaudu saanud need koolid, kes on osalenud HTM-i väärtusprogrammi raames korraldatud hea kooli konkursil või Tartu linnavalitsuse toetatud programmis „Hea kool heade mõtete linnas”. Üks võimalus ongi võtta osa hea kooli konkursist; samuti on koolil võimalik tellida kriitilise sõbra konsultatsioon Tartu ülikooli eetikakeskusest.

Kõikvõimalike küsimuste korral tasub helistada tel 5308 4099 või kirjutada helen.toming@ut.ee. Vt ka www.eetika.ee.