TLÜ haridusinnovatsiooni keskuses said 13. augustil kokku programmi „Noored kooli” 18 uut õpetajat, kellest seitse olid noormehed. Toimus pidulik kohtumine nende koolide juhtidega, kuhu noored tööle lähevad. Aga õpetajaks siirduvad nad üle Eesti: Pärnusse, Suure-Jaani, Karksi-Nuia, Meremäele, Kiviõlisse, Keilasse, Vasalemma, Kehrasse, Tallinna jm.

„Noored kooli” vilistlane ja kommunikatsioonijuht Helen Sabrak rõhutaski ühe positiivse momendina just seda, et tänavu läheb neil õpetajaks koguni seitse noormeest. Kui varasematel aastatel on suvisel ettevalmistaval koolitusel küsimusi esitanud eelkõige neiud, siis tänavu tegid seda peamiselt noormehed.

Noormeeste rohke osalemine võib olla pikaajalise teavitustöö tulemus, oletas Sabrak. Juba mitu aastat on „Noored kooli” värbamiskampaaniate ajal rõhutatud ka seda, mis võiks olla põnev just noormeestele – vastutuse võtmine, liidriks kasvamine jm. Küllap on see jutt mõnelegi noormehele meelde jäänud ja nüüd on nad kohal. Kindlasti mõjus seegi, et tänavu oli üks värbaja ise ka noormees – Jüri Käosaar. Ta kandideeris „Noored kooli” programmi ise ja kutsus ka teisi osalema.

„Väga kaunis kool, vana mõisahoone paistis juba kaugele,” vahendas esmamuljeid oma visiidist Vasalemma põhikooli Kristjan Väljataga, kes asub õpetama ajalugu ja ühiskonnaõpetust. Väljataga vestles esimesel päeval direktori ja õppealajuhatajaga ning vaatas koolimajas ringi. Tunde hakkab ta andma 7.–9. klassile.

„Tugev praktika on seljataga, loodetavasti kattuvad ettekujutus ja tegelikkus,” arvas noor õpetaja. Väljataga usub, et tal on hea võimalus panustada väga hea hariduse andmisse Eesti noortele. Noormees omandas bakalaureusekraadi Newcastle upon Tyne’i ülikoolis arheoloogia erialal, ta on töötanud OÜ-s Corvus Albus klienditeenindaja ja assistendina ning läbinud kaitseväeteenistuse.

Helen Sabrak avaldas lootust, et „Noored kooli” programm aitab tõsta õpetaja mainet ja seda ka noormeeste hulgas. Kui koolijuhid suudavad luua sõbraliku meeskonna, kuhu noored tahavad kuuluda, ja kui nad oskavad esile tuua õpetajatöö sügavama tähenduse, siis pole väike palganumber ei noormeestele ega neidudelegi enam nii kriitilise tähtsusega.

„Noored kooli” programmis on tänaseks osalenud üle 120 noore. Pooled neist on jäänud pärast programmi lõppu edasi kooliõpetajaks ning koguni 70 protsenti jätkab hariduse vallas – õpetaja, direktori või õppejuhina, haridusministeeriumi ametnikuna, õppematerjalide loojana, koolitajana jne.