Õiguskantsler Ülle Madise (pildil) käsitles teisipäeval riigikogus tasuta kvaliteetse põhihariduse kättesaadavust, märkides, et senine põhihariduse korraldus ei pruugi olla kestlik olukorras, kus õpetajate prestiiž, palgatase ja koolide varustustase vajab kogu aeg parandamist.

„Iga laps peab põhiseaduse kohaselt saama tema võimetele ja vajadustele vastava korraliku tasuta põhihariduse ja seda sõltumata elukohast, vanemlikust hoolest, jõukusest, ka emakeelest,” rõhutas Madise. Ta möönis, et lahendused ei ole lihtsad, kuid üks võimalus on siiski julgelt ja piisava etteteatamise ajaga koolivõrk ja selle rahastamine üle vaadata.

„Tahaksin rõhutada, et senine põhihariduse korraldus, muu hulgas pooltasuta linna- ja vallakoolide, õpilasi valivate munitsipaalerakoolide ja sulgemishirmus maakoolidega ei pruugi olla kestlik. Eriti olukorras, kus õpetajate prestiiž, palgatase ja koolide varustustase vajab ju kogu aeg parandamist,” ütles Madise.

„Kuidas teha nõnda, et iga vanem võib lapse julgelt saata kodulähedasse kooli ja tundmata, et nii toimides on ta midagi lapse heaks tegemata jätnud? Lahendused on siin riigikogu kätes. Ükski neist ei ole lihtne ja seepärast ei saa ka teha ettepanekut, et lõpetage see või teine praktika otsekohe, muutke just seda seadust. Kõik need nii-öelda lahendused viivad pigem halbade tulemusteni laste arvel. Üks võimalus on siiski julgelt ja piisava etteteatamise ajaga koolivõrk ja selle rahastamine üle vaadata,” leidis õiguskantsler, kelle sõnul on Eestis hulk n-ö tavalisi koole, kes ei trooni eksamiedelitabelites, ent teevad oma õpilastega suurepärast tööd.

„Möödunud nädalal võõrustasime Läti, Leedu, Soome ja Rootsi ombudsmane ja muu hulgas käisime külas Lilleküla gümnaasiumis. Hea kool. Tuhande lapse hulgas kümnendik on sellised lapsed, kelle emakeel ei ole eesti keel, muide, enamusel neist ka mitte vene või ukraina keel. Enim on seal hoopiski itaallastest õpilasi, noormees Sri Lankalt, jaapanlane, usutunnistusega moslemeid. Autahvlil nägime üht parimat tulevast gümnaasiumilõpetajat, puhas viieline Lõuna-Aafrika Vabariigist. Kõik õpivad eesti keeles, kooli õhkkond on hea,” kirjeldas Madise oma kogemust, toonitades, et see ei ole ainus seesugune näide, ning sõjapõgenike lapsi eesti keeles õpetada suudetakse kindlasti.

Veel käsitles õiguskantsler teisipäeval riigikogu ees oma 2014.–2015. aasta tegevuse ülevaates internetivabadust ja põhiõiguste kaitset internetis, olukorda kinnistes asutustes, erakondade rahastamise kontrolli, õigusloome korraldust ja kodanikuühiskonna julgust sõna ühiskonna asjades kaasa öelda.