Ahtme gümnaasiumi direktor Svetlana Skorobogatova, kuidas kommenteerite väidet, et vene õpetajad ei soovi minna eestikeelsele koolitusele, kuna nad ei saa keelest aru?

Meie tuleme sellest olukorrast välja nii, et koolitusele lähevad need, kes keelest aru saavad. Neid on õpetajatest ikkagi suurem osa. Kui kellelgi on arusaamisega raskusi, püüame teha nii, et kolleeg on talle tõlk.

Õpetajad peavad käima eestikeelsetel koolitustel, teist varianti lihtsalt ei ole. Peaaegu kõik kursused on ju eesti keeles. Pean silmas just tasuta kursuseid. Paljud neist on väga huvitavad ja mõistagi kasulikud.

On teada-tuntud häid koolitajaid, kelle juurde vene õpetajad lähevad eriti hea meelega. Nad oskavad õpetada kõiki – neid, kes oskavad eesti keelt väga hästi, ja neid, kelle keeleoskus on tagasihoidlikum.

Võin öelda, et meie õpetajad ei tunne eestikeelsete koolituste ees hirmu ega vastuseisu. Vastupidi, nad on motiveeritud nendes osalema. Igaüks mõistab, et eesti keelt on vaja õppida ning ennast tuleb ainealaselt pidevalt täiendada.

Kuidas hindate oma kooli õpetajate eesti keele oskust?

Õpetajate eesti keel paraneb pidevalt tänu eesti keeles õpetamisele (meil on ka keelekümblus) ning ka eestikeelsetele koolitustele. Peaaegu kõik oskavad juba niipalju eesti keelt, kui eestikeelsetel koolitustel osalemiseks vaja. Näiteks matemaatikaõpetajad saavad eestikeelsetel koolitustel kõigest aru.

Osaleme Innove eesti keeles ainete õpetamise projektis. Õpetajad kasutavad tundides eesti keelt, õpetavad eestikeelset terminoloogiat.

Paljud meie õpilased käivad teaduskoolis, kus kõik õppematerjalid ja tööd on eesti keeles. Juhendamise käigus täiustub ka õpetajate endi eesti keele oskus, eriti ainekeele oskus.

Lapsevanemad on samuti huvitatud, et lapsed õpiksid eesti keelt. Näiteks helistas mulle lapsevanem, kelle laps ei käi keelekümblusklassis, ning kurtis, et olukord on ebavõrdne – tavaklassi õpilased ei õpi nii palju eesti keelt kui keelekümblusklassis. Lohutasin, et ka tavaklassis on osa aineid eesti keeles ning et õpetajad kasutavad ainetundides võimalikult palju eesti keelt. Näiteks on kasutusel eestikeelsed töövihikud.

Eile toimus järjekordne keelekümbluskonverents. Selle korraldas Kohtla-Järve slaavi põhikool ning seal esinesid ka meie 11. klassi õpilased, kes õppisid hilise keelekümbluse programmi järgi.

Mis puudutab Ida-Virumaad laiemalt – rääkisin noore õpetajaga, kes tuli meile Tartust. Ülikoolis öeldud talle, et Ida-Virumaast teatakse väljaspool seda maakonda väga vähe. Ei teata ka, milline töö siin koolides tegelikult käib. See õpetaja leidis, et siin elavad inimesed samasugust elu nagu mujalgi Eestis.

Millistest eestikeelsetest koolitustest osa võtate?

See sõltub kooli vajadustest. Kui teema huvitab, lähtuvalt meie kooli eesmärkidest, leiame kindlasti võimaluse õpetajad koolitusele saata. Suur osa kursustest puudutab sotsiaalvaldkonda, praegu osaleme hilise keelekümbluse kursustel. Kolmveerand kollektiivist on läbinud LAK-õppe koolituse. Õpetajad kiidavad, et see on väga huvitav.

Kutsume koolitajaid ka kohapeale. Näiteks 29. detsembril tuleb koolitaja tegema LAK-õppe töötuba. Meil on traditsioon korraldada oma kooli õpetajatega seminare Eesti eri paigus. Jõulude ajal kavatseme minna Avinurme.

Õpetajad käivad muidugi ka lastega eestikeelsetel õppekäikudel. On tavaks, et õpilased saavad õppekäikudele kaasa eestikeelsed töölehed, mille järgi nad kohapeal, näiteks muuseumides töötavad. Õpetajad abistavad loomulikult. Meil on eesti keele õppimiseks olemas kõik, mida keelekümblusprogramm ette näeb, abiõpetajatest rääkivate seinteni.

Kas Ahtme gümnaasiumi õpetajad osalevad MISA eesti keele kursustel?

Muidugi. Nende kursuste vastu oli meil väga suur huvi. Soovijaid oli rohkem kui võimalusi osaleda. Meie koolist pääses koolitusele ainult kuus inimest. Võeti vaid B2-tasemele, kuigi meil oli ka C1-tasemele soovijaid. Selgitati, et tahtjaid oli liiga palju ja kõik ei mahtunud ära. Mõned meie õpetajad otsisid ja leidsid endale eesti keele kursused hoopis iseseisvalt.

Õpetajad on MISA eesti keele kursustega rahul. Nad läksidki sinna praegu heas tujus. Pidid veel koolis olema, aga juba jooksid.

Meeli Parijõgi