Vene keele õpetajate seltsi (VÕS) ja TLÜ humanitaarteaduste instituudi korraldatud rahvusvaheliselt teaduslikult-praktiliselt konverentsilt „Uuenduslikud võtted ja infotehnoloogia vene keele tunnis” said õpetajad kaasa hulga mängulisi võtteid.

Konverentsil tutvustasid virtuaalseid õppematerjale TLÜ vene keele lektor Jelena Raudla ja Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumi haridustehnoloog Ljudmila Roždestvenskaja. Kui Learningapps ja Kahoot olid mulle juba tuttavad keskkonnad, siis kõige huvitavam uutest materjalidest oli Russianforfree, kus on tasuta tekstid, videotekstid, multifilmid, koomiksid, laulud, grammatikatabelid ja palju muudki, mida tulevikus kindlasti kasutan. Nende hulka kuulub ka Multirussia keskkond, kus on 45 filmi kestusega üks minut ja selle jooksul esitatakse 3–4 fakti.

Moskva Puškini-nimelise riikliku vene keele instituudi vanemteadur Natalia Bitekhtina tuletas õpetajatele meelde, et meeskonna- ja lotomängud ja teisedki loovad ülesanded, kus õpilased ise oma kätega midagi valmistavad, arendavad lapsi. Ta rõhutas, et mängulised ülesanded peavad vene keele tunnis kindlasti olema.

Elevust tekitas sõnamäng. Bitekh­tina moodustas kaks kuueliikmelist meeskonda ja jagas neile enda tehtud vene tähti. Kui kõik olid oma tähte näinud, ütles ta ühe sõna ja meie kui õpilased pidime reastuma nii, et meie käes olevatest tähtedest tuleks kokku sama sõna. Tekkis võistlusmoment: missugune rühm saab oma sõna esimesena kokku. Aeglasemale rühmale andis ta lisaülesande, tublimad sai autasuks ülesande väike luuletus pähe õppida või valmistada ise tähed, mis kokku moodustaksid sõna. Neid omatehtud tähti saab õpetaja tundides kasutada. Aga tähti võib lasta teha ka õpilastel, kes tahavad alati midagi oma kätega teha.

Meeldis ka mäng „Tark kaja”, kus õpetaja ütleb sõna alguse ette ja palub õpilastel selle lõpetada. Kes on kõige tublim, sellest saab järgmises tunnis mängujuht. Koduse ülesandena pidid õpilased leidma sõnu, mida teistelt küsida.

Võimleme koos!

Eesti lastel on raske vene sõnade rõhke meelde jätta. Natalia Bitekhtina soovitas sõna hääldamisel sõnarõhu kohal jalaga „takti lüüa” – nii jääb rõhk paremini meelde.

Linna teema – pärast tormi on tänaval maas täheühendid шк, ла, очта jne. Õpilased peavad ütlema, mis tähed on kadunud. Nii saab õpilastega justkui mängides uusi sõnu korrata.

Kui õpilased ära väsivad, tuleb võimelda! Kui sõna on ainsuses, tõsta üks sõrm, kui mitmuses, tõsta mõlemad käed. Ka sõnade sugu saab õppida võimeldes. Moodustatakse kolm meeskonda, millest üks on mees-, teine nais- ja kolmas kesksoost. Kuuldes sõna, tõuseb õige meeskond püsti.

Tallinna prantsuse lütseumi vene keele õpetaja Tatjana Trojanova viis oma õpilastega läbi näidistunni „Ilukirjanduslik tekst vene keele tunnis”, kus kogesime luuletuse interpretatsiooni ilma tõlketa.

Viimsi gümnaasiumi vene keele õpetaja Darja Lankina tutvustas pööratud klassi metoodikat. Huvitatud saavad tutvuda sellega aadressil http://cdesbmt.blogspot.com.ee/2014/02/flipped-classroom-flipped-classroom-2000.html.

Lihula gümnaasiumi vene keele õpetaja Inna Esko tõi näiteid oma õuesõppe kogemustest.

Jaana Kalinistova MTÜ-st SFERA tutvustas „Aliasega” sarnanevat sõna­mängu „Koos-Вместе”, mis tekitas kuulajates elevust, sest õpetajad pandi seda mängu mängima.

„Abiprint” OÜ juhataja Jevgeni Nemeržitski tutvustas juba valmisolevaid kirjastusmaterjale, mida on võimalik tellida, et neid keeleõppes kasutada. Müügil on pildivaramu sarjad kõne arendamiseks. Ühes sarjas on kaks eri mõõtudega komplekti. Komplektis on 40 pilti. Pildid ning pakend on valmistatud kvaliteetsest materjalist, lamineeritud ning mõeldud pikaajaliseks kasutamiseks.

Konverentsi õhkkond oli heatahtlik, konstruktiivne ja inspireeriv, sai kohtuda vene keele õpetajatega üle Eesti ja jagada kogemusi, leida uusi õpetamisvõtteid, suhelda külalistega Venemaalt ning, mis seal salata, ka lihtsalt suhelda kogu päeva vene keeles.