Suvel kirjutasid ajalehed, et mitme seni Lül­lemäe põhikoolis õppinud pere lapsed jäävad sellest sügisest koduõppele. Lüllemäe uuendusmeelset kooli, kus ühena vähestest maapõhikoolidest laste arv kiiresti kasvas, teati üle Eesti ja sinna tuldi õppima ka kaugemalt. Laste koduõppele jäämise ajendiks sai lapsevanemate vastasseis vallajuhtidega, kes tegid nende hinnangul kooli arengu seisukohalt mõtlematuid otsuseid ega andnud vanematele võimalust kaasa rääkida. Kooliaasta algusest toimuvadki kaheksal õpilasel koolitunnid paaril korral nädalas vaheldumisi kahes talus, õpetajateks lapsevanemad. Õpitakse riikliku õppekava järgi ja sellega ühes rütmis, et õpilased saaksid haridusteed hiljem gümnaasiumis ja ülikoolis jätkata.

Eelmisel nädalal tõdes haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar Kuku raadiole antud intervjuus, et üha rohkem peresid valib koduõppe. Kasvanud on just nende laste arv, kes ei õpi kodus tervislikel põhjustel, vaid lapsevanema soovil. Kui 2010/11. õppeaastal oli selliseid lapsi 69, siis eelmisel aastal juba 289 ehk neli korda rohkem.

Koduõppele jäänute hulgas on palju välismaale tööle läinud perede lapsi, kuid mitte ainult. On lapsi, kes mingil põhjusel ei saa enam kooliskäimisega hakkama: huvi õppimise vastu on kadunud, hinded ning suhted kaaslaste ja õpetajatega muutunud halvaks. On neid, kelle kojujäämise põhjus on koolikiusamine. On maalapsi, kelle kodulähedane kool suleti ja kes peaksid tundidesse jõudmiseks lubamatult vara ärkama või kelle päevad veniksid pika sõidu tõttu liiga pikaks. Koduõpet eelistavad üha rohkem andekate laste vanemad, kelle arvates ei kulutata koolis aega alati otstarbekalt, vaid õpitakse palju tarbetut, samas kui laps saaks tõhusamalt aega veeta kas või oma huvialaga tegeldes. Ehkki sõnades räägitakse individuaalsest lähenemisest, keskendub kool keskmisele õpilasele, nõrgemad ja tugevamad jäävad piisava tähelepanuta, leiavad vanemad.

Koduõppe eelised ongi asjaosaliste hinnangul võimalus õppida paindlikult ja oma tempos ning keskenduda eelkõige sellele, mis huvitab. See hoiab alles loovuse ja õpihuvi.

Mis on koduõppe juures kõige keerulisem? Vanemate sõnul mitte niivõrd oma lapse haridustee eest vastutuse võtmine kui pidev põhjendamine, miks pere koduõppe valis, kuidas ta seda üldse teha julges ning kas laps seetõttu millestki olulisest ilma ei jää. Võimalik, et millestki jääbki. Aga selline on nende perede valik.