„Võtsin kõik õpetajad endaga linna kaasa,” ütleb aeg-ajalt koolitustel-konverentsidel ühe väikese maakooli söakas direktor. „Mis siis lapsed teevad?” küsisin esimene kord üllatunult. Enam ei küsi, sest nüüd tean: koolis on samal ajal digiõppepäev.

See pole siiski hiirte pidu, kui kassid läinud. Ülesandeid tuleb täita kodus digiseadmeid kasutades, vastavalt õpetajate koostatud kavale. Pedagoogidega saab suhelda veebis, kui peaks tekkima küsimusi, millega ise hakkama ei saa. Kooli ust lukku siiski ei panda, koolipäev toimub õpilastele, kes kodus digiseadmeid kasutades õppetööd teha ei saa.

Digiõppepäevi on nii ülekoolilisi kui ja klassi omi. Õpetajale on kaugõppimine hea võimalus minna koolitusele, ilma et peaks asendustundide pärast muretsema.

Tuttav lapsevanem rääkis, et on imestusega jälginud oma teises klassis õppiva poja tööjõudlust ja kiirust tol päeval. Paari tunniga olid ülesanded täidetud, õpetaja kontrollitud ja saigi õue minna. Kes tahab poole päevani voodis pikutada, võib ka seda teha, sest ülesanded võib ära teha alles õhtul. Nii nagu kellegi südametunnistus lubab.

Õpetajad annavad kaugõppijatele ka tavatunnist erinevaid ülesandeid. Ükskord oli tööjuhend selline: „Väljas on täna sulailm. Mine õue, tee lumememm, pildista ja saada foto mulle.”

Usun, et aastate pärast mäletavad õpilased just neid erilisi ja teistmoodi päevi. Eespool kirjeldatud koolis sünnib kogu aeg midagi põnevat ja harivat. Näiteks ootavad lapsed korra aastas toimuvat öökooli, mil nad ­ööbivad koolimajas ja teevad seal muuhulgas ka teaduskatseid.

Kuu aega tagasi kirjutas Õpetajate Leht PISA tipuriigis Soomes tänavu aset leidnud õppekava muutustest, mis muudavad olulisemaks rühmas õppimise ja võõrkeeled. Eesmärk pole enam kitsad akadeemilised oskused, vaid õpitervikud, kriteeriumiks tuleviku kool.

Soome koolis toimuvad muutused on pannud meie kooliinimesi küsima, miks meie pole pioneerid ja muudkui räägime uuenevast õpikäsitusest, ilma et tipptasemel otsuseid tehtaks.

Õnneks on üsna paljud koolid aru saanud, et kui tahad midagi muuta, alusta enesest. Need, kes tunnevad, et vanamoodi enam ei saa, on kasutusele võtnud teemapõhise ja projektõppe, avatud õpperuumi, kujundava hindamise, klassiruumist ja koolimajast väljas õppe ja mitmeid muid mooduseid.

„Asjad maailmas on oluliselt lihtsamad, kui ette kujutame,” kirjutas sotsiaalmeedias hiljuti üks koolijuht. „Teeme ise õigeid asju õigel ajal ja õigesti. See, kuidas miski ametnik mõtleb, on suva, nemad pole kunagi midagi innovaatilist haridusse toonud, kahjuks.”