27. jaanuaril toimus haridus- ja teadusministeeriumi Tallinna esinduses konstruktiivne kohtumine haridus- ja teadusministri Mailis Repsi, HTM-i üldharidusosakonna peaeksperdi Tiina Petersoni, Eesti lasteaednike liidu juhatuse liikmete ja Eesti alusharidusjuhtide ühenduse esindajate vahel.

Põhiteemana oli arutluse all riigieelarvest lasteaiaõpetajate palgatõusu toetamiseks omavalitsustele eraldatud motivatsioonipakett, täpsemalt raha jagamise mehhanismid. Kerkisid üles ka muud olulised teemad: õpetajate töökorraldus ja töökoormus, HEV-lapsed ja kaasav haridus, lapsevanemate osalustasud.

Alushariduse valdkonnas on praegu kõige suurem probleem lasteaiaõpetajate madal töötasu ning piirkonniti väga erinev palgatase.

Kohtumisel toetati Eesti lasteaednike liidu ettepanekut ja jõuti ühisele seisukohale võrdsustada 2020. aasta jaanuariks pedagoogilise kõrgharidusega lasteaiaõpetaja töötasu alammäär kooliõpetaja palga alammääraga. Omavalitsuste motivatsioonipaketi toimemehhanisme lasteaiaõpetaja palga tõstmiseks arutatakse mõne kuu jooksul ning 2017/18. õppeaasta alguseks peavad juriidilised ja finantslahendused olema kokku lepitud ja kinnitatud.

Minister Mailis Reps tutvustas toetuse jagamise loogikat.
Nimelt peab kohalik omavalitsus, kes soovib 2017. aasta septembris saada lasteaiaõpetajate palkade tõstmiseks riigilt toetust, olema vastu võtnud põhimõttelise otsuse võrdsustada lasteaiaõpetaja palga alammäär kooliõpetaja palga alammääraga.

Esialgsete plaanide kohaselt on ajakava järgmine.

1.septembriks 2017 tõstetakse lasteaiaõpetaja palk vähemalt 80%-ni kehtivast kooliõpetaja palga alammäärast;

1.jaanuariks 2018 vähemalt 85‒90%-ni kehtivast palga alammäärast;

1. jaanuariks 2019 tõstetakse palk 90‒95%-ni, sh magistrikraadiga õpetajal 100%-ni sel hetkel kehtivast palga alammäärast.

Kokkutulnud olid üksmeelel ning ka minister toetas arvamust, et lasteaiapersonali miinimumkooseisu kuuluvad endiselt liikumis- ja muusikaõpetaja ning rühmas töötab kaks kõrgharidusega õpetajat ja üks vähemalt lapsehoidja ettevalmistusega õpetajat abistav töötaja, mis tagab laste igakülgse arengu kogu lasteaiapäeva jooksul.

Töökorralduslike muudatuse tegemisel peab otsustamisõigus lisaks kohalikule omavalitsusele ja lasteasutuse juhile olema ka õpetajatel ja hoolekogul. Tiina Petersoni sõnul on töökorralduslike muudatuste tegemine õigustatud vaid juhul, kui need tagavad alushariduse veelgi parema kvaliteedi.

Üksmeelselt leiti, et lasteaiaõpetaja tööajas on vaja eristada vahetut tööd lastega ja üldist tööaega. Minister soovib lähiajal alustada arutelu, et leppida kokku lasteaiaõpetaja tööajas, milles oleks selgelt määratletud 30 tundi vahetut tööd lastega ning viis tundi üldist tööaega 35-tunnise töönädala vältel.

Kohtumisel rõhutas minister, et on vaja vähendada alla täiskoormusega töötavate õpetajate hulka. On vaja taastada majandussurutise-eelne täiskoormusega töötamine, kuna kärbete aeg on möödas.

Kokkuvõtvalt tõdeti, et lasteaiaõpetajate palgaprobleemi leevendamiseks pakutud lahendused tagavad õpetajate võrdse kohtlemise ning motiveerivad erialase haridusega kogenud spetsialiste töötama valitud erialal. Konkurentsivõimeline töötasu toob ülikoolidesse alushariduse pedagoogiks õppima motiveeritud noori ja tagab alushariduse kõrge kvaliteedi ka edaspidi, mis on laste seisukohalt parim.