Möödunud nädalal tegid kõik Tallinna kutsekoolid ühise dessandi Maardusse. Tutvustuslauad pandi üles vabaajakeskuses Keemikute tänaval. Silma torkas, et kõik kutsekoolid astusid üles meistrite gildi vimplitega. Nimelt on Tallinna kutsekoolid moodustanud Liivimaa kutsekoolide ühenduse eeskujul meistrite gildi, mis esindab Tallinna kutsekoole, edaspidi aga võib-olla Põhja-Eestit laiemaltki.

Kümne väga erineva kutsekooli enesetutvustused, mis vaheldusid tantsunumbrite, laulude ja pillilugudega, tekitasid üsnagi kireva pildi. Maardu kooli õpilane ilmselt tajus, et tal on võimalus õppida keevitajaks või lauljaks, kokaks või baleriiniks, müürsepaks või kitarristiks jne. Väga avarat valikut pakuti ja see oli tore. Samas kõige olulisemat võimalust – õppida õpetajaks, eriti füüsikaõpetajaks – ei pakutud.

Nõukogude ajal oleks olnud kohal ka pedagoogiline seminar, nüüd aga on võetud põhimõtteks, et õpetajal peab olema kõrgharidus. Oleme hakanud soomlaste eeskujul kordama mantrat, et PISA-s on meie edu pant kõrgharidusega õpetajad. Ehkki Rootsi sotsioloog Gabriel Sahlgen on väitnud, et meie edu põhjus on see, et eesti ja soome lapsevanemad nõuavad oma lastelt hoolikat õppimist, ja seda isegi siis, kui õppimine lastele vastu hakkab.

Johannes Käis on kirjutanud, et inimene peab hakkama õpetajaks õppima hiljemalt 15–16-aastaselt. Siis on temas veel loomupärast idealismi ja ta valib puhtsüdamlikult ameti, mis talle tõesti meeldib. Gümnaasiumilõpetajad valivad juba pigem palga järgi. Kuidas siis mõjutada 15-aastasi? Kuidas pakkuda neile noortele meistrite gildi ettevõtmistel ka õpetajaks õppimise võimalust?

Võib-olla peaks gümnaasiumis sisse seadma uudse valikaine – füüsika õpetamise? See tähendab, et õpilased ei õpiks seal mitte füüsikat, vaid füüsika õpetamist ja selle käigus ühtlasi füüsikat. Näiteks võiksid nad õppida selles valikaines alalis- ja vahelduvvoolu teema (AC/DC) õpetamist. Nad uuriksid välja, kust riigist leiab selle teema kohta kõige paremat õppematerjali. Nad otsustaksid, missuguseid katseid teha selle kohta klassis, missuguseid õues. Teema kinnistamiseks aga õpetaksid seda teemat päriselt noorematele klassidele.

Inglismaal välja antud õpikust inglise keelt õppides lugesin ma põhiliselt õpetajaraamatut, sest see oli õppijaraamatust palju põhjalikum ning sealt tuli välja väga vahvaid õpetamise nippe. Võib-olla hakkavad mõndagi õpilast just need õpetamise nipid füüsika juures kõige rohkem huvitama.