„Tagasi kooli” kogemus näitab, et eriti oodatakse koolides külalisõpetajaid, kes räägivad Euroopa Liidust ning Eesti riigist kui tööandjast.

„Tagasi kooli” juhi Teibi Tormi sõnul on viimase aja põnevamaid kogemusi olnud Euroopa nädala projekt, milles jagasid eesti õppekeelega koolides oma kogemusi Euroopa Liidu nõukogu Eesti eesistumisega seotud riigiametnikud. „Õpetajad on ise jõudnud teemat käsitleda väga erineval määral. Meieni jõudiski info, et koolid ootasid Euroopa Liidu ametnikke tundidesse palju enam, kui neid on seal käinud. Teiseks on ka Eesti riigisektori teemad koolides väga oodatud,” sõnas Torm.

Teise teavituskampaania korraldas ka Integratsiooni Sihtasutus. Selle käigus külastati vene ja eesti õppekeelega koole. „Eesmärk oli selgitada, millist tööd Eesti riigisektoris tehakse. Noortele oli põnev, et teemat avas vene emakeelega inimene, kes oskab väga hästi eesti keelt ning töötab riigisektori tippametnikuna. Sellised ehedad näited panevad noori oma võimalusi teisiti vaatlema,” kinnitab Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Burnašev.

Kolmas oli keelelise mitmekesisuse teavituskampaania, mis oli esimesi omalaadseid. „Külalistunnid on üks võimalus, kuidas riigisektori tööd Eesti muukeelse elanikkonnale tutvustada. Teavituskampaania tulemusena loodi kontakt vene noorte ja riigi kui tööandja vahel, mis loodetavasti päädib sügisel õpilaste töövarjupäevadena riigi erinevates asutustes,“ on Burnašev lootusrikas.

Ent mida on andnud õpilastega kohtumine riigitöötajatest külalisõpetajatele endile? Mida uut nad on teada saanud? Mida on õpilased neilt kõige rohkem küsinud? Mis on riigiametnikust külalisõpetajat koolis üllatanud?

Eduard Odinets, kultuuriministeeriumi välisvahendite juht, „Tagasi kooli” pikaaegne saadik, rääkige oma lugu.

Olen külalistunde andnud vahelduva eduga kümmekond aastat, alates sellest ajast, kui „Tagasi kooli” on tegutsenud. Olen tegelenud integratsiooni ja lõimumise temaatikaga ning töötanud avalikus sektoris eri ametikohtadel. Kuna hariduselt olen õpetaja, siis näen, et sellisel töövormil nagu „Tagasi kooli” on suur väärtus.

Räägin õpilastele ausalt oma lugu – kuidas mingis eluetapis mingid valikud mõjutavad su karjääri ja elu. Läbiv sõnum on, et ei tohi karta eksida. Elus tuleb ette ebaõnnestumisi ja neid analüüsides on võimalik paremaks saada.

Palju eelarvamusi on just vene õppekeelega koolides. Ida-Virumaal püsib stereotüüpne arusaam, et kui sa pole eestlane või teatud ringkonnast, on sul raske midagi ühiskonnas saavutada. Aastatega on näha positiivseid muutusi, sest häid näiteid juba on. Siiski peame vene koolides kõnelema just selle nurga alt, et noored näeksid, et neil on Eestis tulevikku. Peame näitama, et neid oodatakse ja vajatakse Eestis, sealhulgas avalikus sektoris.

Eesti õppekeelega koolides pigem murran tüüpilise riigiametniku stereotüüpi. Ühes koolis just küsiti, kas tõesti võib riigiametnik ilma ülikonnata, teksades ja kampsunis tööl käia. Muidugi võib. Avalikus sektoris töötamine on lahe ja huvitav.

Huvitavana on välja tulnud, et eesti noored ütlevad vene noortel olevat rohkem võimalusi, sest nad oskavad rohkem keeli, aga vene noored näevad olukorda vastupidi. Vene noorte keelemurest aitaks üle kogukondade koostöö. Aga kindlasti ka see, kui ülikoolid suunaksid teadlikult pakkumisi venekeelsetele noortele, et tuua neid eestikeelsetele erialadele õppima. Seda ka tehakse, aga võiks teha rohkem ja intensiivsemalt. Ei ole liialdus, et vene noorel on tihti tunne, et ta on kuidagi eraldi, seisab justkui kuskil kõrval. Läheb tööturule ja otsib eristaatust, venekeelset kogukonda või töökohta, kodulähedast kõrgkooli. See on aga tihti suletud ring.

Ka avaliku sektori tööandja võiks infot vabade töökohtade kohta teadlikult vene inimesele suunata. Samas tuleb üritada ületada paradoks, milles avalik sektor ei suuda loobuda ametikoha jäigast keelepoliitikast ja vene noorel on puudu tööalasest keelepraktikast. Venekeelsel noorel jääb tihti puudu julgusest end tööalaselt eesti keeles väljendada, mitte niivõrd keeleoskusest endast. Kas avalik sektor on valmis aitama?

Olga Korneitšik – peamine on mitte karta

Euroopa Liidu eesistumise nõunik

Töötan suhtekorralduse alal Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise korraldusmeeskonnas riigikantseleis. Mais suundusid Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise korraldusmeeskonna töötajad koolidesse üle kogu Eesti, et rääkida lihtsas keeles tööst Euroopa institutsioonides, mis tunduvad niivõrd kaugete ja arusaamatutena. Samuti räägiti koolides laiemalt oma tööst riigisektoris. Olen mitu aastat suure rõõmuga andnud noortele motiveerivaid kursusi ja külalistunde. Kõige sagedamini on õpilased ja üliõpilased minult küsinud, kas Eestis on võimalik teha edukat karjääri, kui eesti keel pole emakeeleks?

Minu vastus on – saab! Ja teiste riikidega võrreldes üsna kiiresti. Meie riik on väga väike, nõudlus avara silmaringiga heade spetsialistide järele on suur nii era- kui ka riigisektoris. Kui inimesel on ambitsioone, motivatsiooni ja teadmisi, saab ta teha hiilgavat karjääri vaid mõne aastaga. See võib kõlada veidralt, aga mina sain töö riigisektoris tänu just vene, mitte eesti keele valdamisele. Minu vastutusvaldkonda kuulub töö teabekanalitega ja uudiste avaldamine vene keeles. Eesti keele valdamine on tingimata vajalik selleks, et läbida töövestlus ja töötada eestikeelses meeskonnas. Aga tänaseks valdab enamus gümnaasiumiõpilastest riigikeelt täiesti vastuvõetaval tasemel, et suhelda eesti kolleegidega. Loomulikult võib tekkida vigu, kui keel pole emakeeleks. Kuid seda ei tasu karta.

Meid piinavad väga sageli eelarvamused minevikust, ent meie ees on ju tulevik. Me loome ise endale piirid, stereotüübid ja „klaaslaed“. Mittevajalikust „pagasist“ tuleb õigeaegselt vabaneda, lahti öelda. Otsi julgelt uusi võimalusi, pöördu küsimustega personaliosakondadesse. Proovi! Ei õnnestunud? Proovi veel kord!

Maria Helen Känd, EL-i nõukogu eesistumise kommunikatsiooni koordinaator, tooge praktilisi näiteid.

Euroopa nädalal andsin külalistunde Tamsalu gümnaasiumi 9. ja 10. klassile ning Tallinna saksa gümnaasiumi 10. ja 11. klassile. Lisaks osalesin Kristiine gümnaasiumis toimunud külalistunnis, kus olid koos mitmed põhikooli- ja keskkooliklassid.

Eesti Euroopa Liidu nõukogu eestistumise aeg on põnev, sest Euroopa ja muu maailma välispoliitiline fookus on eesistujariigil. Kohtumised, kus arutletakse 500 miljonit Euroopa Liidu elanikku puudutavatel teemadel, toimuvad lisaks Brüsselile ka Eestis. Palju põnevat ja tähtsat toimubki sel perioodil just siin Tallinnas.

See on hea aeg, et ka Eesti inimestele lihtsas ja arusaadavas keeles nii Euroopa kui eestistumise teemasid avada. See, mis uudiste ja muude platvormide vahendusel Euroopas toimuva kohta õpilasteni jõuab, on ehk keeruline ja võib jääda kaugeks. Seda sain külalisõpetajana muuta just praktiliste näidete abil. Euroopa Liit ei ole ainult ühtne majandusruum. Selle sees hoitakse väärtusi, nagu riikidevaheline rahu, demokraatia ja inimõigused. See on eesistumise korraldamise ning sisulise poole kõrval tähtis sõnum, mida proovisin õpilastele edastada.

Ühe olulise asjana rõhutasin tundides ka vabatahtliku töö olulisust ja paindlikkust. Rääkisin, kuidas samm ülikoolist esimese töökohani tundub hirmutav ja sammu pikkus hoomamatu. Samas just enda huvi näitamise ja vabatahtliku töö või praktika kaudu muutub sammu pikkus poole lühemaks. Tänapäeva tööturg nõuabki noortelt mitmekülgsust ning paindlikkust.

Oluline põhjus, miks koolidesse riigisektori ja Euroopa Liidu teemadest rääkima minna, on asjaolu, et koolides pakutakse sel teemal kursusi pigem harva. On küll ühiskonnaõpetuse tunnid, aga see osa, kus räägitakse Euroopa Liidust, on õppekava mahukuse tõttu väike. Külalistunnid ongi üks võimalus seda katta ja nendest teemadest rääkida.

TULE KÜLALISÕPETAJAKS!

„Tagasi kooli” ootab külalisõpetajaid nii eesti kui ka muu õppekeelega koolidesse, vt https://is.tagasikooli.ee/login. Inspireerivad muu emakeelega ametnike karjäärilood leiab aadressilt www.karjeravestonii.ee.

FOTO

Kultuuriministeeriumi välisvahendite juht Eduard Odinets on „Tagasi kooli” pikaaegne saadik.

FOTO: TAGASI KOOLI

Artikkel ilmub teavituskampaania „Keeleliselt mitmekesise töötajaskonnaga avaliku sektori organisatsioonide väärtustamine ning teavitus eesti keelest erineva emakeelega inimestele karjäärivõimalustest avalikus sektoris” raames, mille on kutsunud ellu kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus. Kampaania tegevusi toetab Euroopa sotsiaalfond projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused” raames. Kampaania kohta vaata lisaks www.karjeravestonii.ee.