„Pean vist kutsika kooli kaasa võtma, et ta üksi kodus olles pahandusi ei teeks,” naerab Gladys-Friederike Kuum. Foto: Sirje Pärismaa
„Pean vist kutsika kooli kaasa võtma, et ta üksi kodus olles pahandusi ei teeks,” naerab Gladys-Friederike Kuum. Foto: Sirje Pärismaa

Kuuekümnes aasta klassi ees

„Pean vist kutsika kooli kaasa võtma, et ta üksi kodus olles pahandusi ei teeks,” naerab Gladys-Friederike Kuum. Foto: Sirje Pärismaa
„Pean vist kutsika kooli kaasa võtma, et ta üksi kodus olles pahandusi ei teeks,” naerab Gladys-Friederike Kuum. Foto: Sirje Pärismaa
5 minutit
112 vaatamist
1 kommentaar
„Pean vist kutsika kooli kaasa võtma, et ta üksi kodus olles pahandusi ei teeks,” naerab Gladys-Friederike Kuum. Foto: Sirje Pärismaa

 

Üldhariduskoolide õpetajaist 11% on pensioniealised ning lähiaastail jõuab pensioniikka märkimisväärne hulk õpetajaid. Eesti vanim õpetaja on äsja 85. sünnipäeva tähistanud Gladys-Friederike Kuum, kes õpetab keemiat ja bioloogiat Maardu gümnaasiumi õhtuses osakonnas. Kuuekümnendat tööaastat alustava Kuuma kuldreegel on: õpetaja peab leidma alati tee, kuidas lahendada olukord ilma konfliktita.

Gladys-Friederike Kuum lõpetas 1957. aastal Tallinna pedagoogilise instituudi keemia ja bioloogia keskkooliõpetaja eriala ja suunati koos kursusekaaslasest abikaasaga Kunda kooli. Aastaid töötas ta Tondiraba keskkoolis. Viimased 14 aastat on alati heatujulise Kuuma juhatusel loodusteadusi õppinud Maardu noored.

 

Millal on olnud kõige huvitavam aeg?

Kogu see aeg on olnud huvitav. Õpilastega töötada on huvitav, nad on olnud väga toredad. Ei saa ütelda, et tänapäeva lapsed on halvemad kui varasemad. Mul pole intsidente olnud. Ma ei kahetse oma erialavalikut!

Teil polegi kunagi probleeme olnud?

Ei ole. Ükskord oli mul nohu ja halb enesetunne, tunnis oli 50 õpilast korraga, sest gripiperioodil õpetajad puudusid. Üks poiss hakkas midagi vahele rääkima ja teised käratasid: ole vait, sa näed, et õpetaja on haige. Muide, ma pole haiguslehel kordagi olnud.

Kuigi öeldakse, et Lasnamäel on halb kontingent, pole ma nõus sellega. Endised õpilased ütlevad, et ma olin väga nõudlik. Olin tõesti, algul isegi kuri, sest eelmise õpetajaga oli klass väga käest ära läinud ja muretsesin, kas saan hakkama. Aga läks väga ilusti. Üks lapsevanem ütles, et peangi olema tugev ja nõudlik, nende lastega teisiti ei saa.

Kuivõrd kasutate IT-vahendeid?

Õpetaja sõna ja tahvel on väga tähtsad. Kord oli mul kaks toredat õpilast, naisjalgpallurid, üks kehvema õppeedukusega, teine tublim. Nad olid tulnud eri koolidest. Uurisin, millest võiks tulla erinevus. Nõrgem tuli koolist, kus õpetaja tegi palju laboratoorseid töid. Tugevama koolis rääkis õpetaja rohkem teoreetilist juttu. Seega pole näitlikustamisest alati kasu. Kardan, et arvutid võtavad laste väljendusoskuse ära. Olen arvutikursused läbi teinud, aga isiklikku arvutit mul pole. Ma ei armasta arvutist isegi uudiseid lugeda, tahan, et oleks elav leht ees. Ajalehte loen, kui öösel kella poole kahe ajal voodisse lähen.

Kas usute, et ma ei keera kodus raadiotki lahti? Armastan vaikust. Täielikku vaikust. Armastan lugeda, mõtelda, naudin lugemist. Tuleb välja, et olen vana kooli inimene.

Kui palju laboratoorseid töid teete?

Olen teinud väga palju, iga teema juures, aga praegu pole mul keemiakabinetti, nii et saan vähe teha.

Kas õpetate põhiliselt täiskasvanuid?

Meile tuleb palju neid, kel põhikool pooleli jäänud. On noori, keskealisi, vanemaid. Mitte minusuguseid, kuid viie-kuuekümneseid küll. Eri tasemega õpilased on, individuaalselt tuleb igaühele läheneda.

Kui kellelgi on päevakoolis konflikte olnud, siis meie koolis pole. Hoopis teine suhtumine on õpetajaisse. Ja õpetajail õpilastesse ka. Aga õpetaja peabki suhtuma õpilastesse hästi, ta ei tohi minna õpilasega konflikti. Selleks ta ongi õpetaja ja hariduse saanud, et läheneda õpilasele nii, nagu tarvis. Õpetaja peab leidma tee, kuidas lahendada olukord ilma konfliktita. See lähendabki õpilast ja õpetajat. Ma pole kellegagi konflikti läinud. Kui õpetaja tahab oma tööd teha, siis ta teeb seda hästi, aga kes teeb vastu tahtmist, sellele see töö ka ei istu.

Kui palju olete viimasel ajal osalenud täiendkoolitustel?

Koolitusi on väga palju, aga kahjuks ka koolitajaid, kes on palju ülikoole lõpetanud, kuid koolis töötanud vaid paar aastat. Nende jutt jääb väga teoreetiliseks.

Milline on teie kõige õnnelikum päev?

Kevadel lõpuaktusel näed, et õpilased on rõõmsad. See võtab vee silma. Senini. Nad on elevil, toovad lilli ja kallistavad. Vaat siis olen kõige õnnelikum. Iga kevad läheb hinge. Kui poleks neid emotsioone, kas siis olekski see töö nii rõõmus?

Miks on noori õpetajaid vähe?

Tänapäeval rõhuvad kõik raha peale. Aga ega see õpetajapalk nii väike olegi. Noored tahaks võib-olla paar-kolm tuhat saada.

Koolis tuleb teha palju ka ilma rahata tööd. Anda konsultatsioone. Kella kuueni õhtul olen teinud. Võib-olla see häirib neid? Kes ei taha seda tööd teha, ei tee ka suure raha eest.

Miks käite siiani tööl?

Pole tahtnud koju jääda. Tunniplaan on nii toredasti tehtud, et annan ühe päevaga kõik tunnid. Nad teavad, et tulen maalt. Lähen kolm kilomeetrit läbi metsa jalgsi rongi peale ja pärast koju tagasi. Häbi on nii vanalt tööl käia, aga ühe aasta veel käin. Kui kutsutakse, lähen ikka. Olen nõrga iseloomuga.

Kas õpilased küsivad vahel teie vanust ka?

Ei ole keegi küsinud. Kui ma sain 80, anti mulle lilled ja õnnitleti aktusel. Pärast ütlesid lapsed: õpetaja, me mõtlesime, et olete 60.

Ei tohi ennast käest ära lasta. Muidu polekski põhjust iga ilmaga linna minna. Tuled tagasi, oled teine inimene.

Mida oma õpetajatelt õppinud olete?

Meil oli väga tore direktor, emakeeleõpetaja. Kui ta tuli tundi ja hakkas rääkima, siis rääkis ta iseenda heasse tujju. Olime hiirvaiksed. Sain teadmise, et tuleb olla aktiivne, rääkida nii, et lapsed kuulavad ja on huvitatud.

Kas valmistate veel ka tunde ette?

Mingil määral ikka. Otsin kogu aeg palju lisamaterjali, uudiseid bioloogiast, õpilased on nendest väga huvitatud.

Kommentaarid

  1. Väga meeldiv artikkel. Õpetaja Kuum oli 1962.a. meie keemiaõpetaja. Olime tol ajal Tallinna Luutuberkuloosi Hiiu haiglas.Meil oli liitklass 9.-11.kl Teisi õpetajaid eriti ei mäleta, aga tema on eredalt meeles. Mul on väga hea meel, et ta veel õpetab ja on elu-tervise juures. Jätkugu tal ikka elulusti ja pealehakkamist!

    Merike Kiisel

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Villio Reinsalu: „Direktor pidi oskama kõike – kriidi hoidmisest hobuse saduldamiseni“

Ligi pool sajandit Illuka kooli juhtinud Villio Reinsalu pani 95….

8 minutit

KÕRVALPILK ⟩ Maarja Vaino

Kirjandusteadlasel Maarja Vainol oli esimeses kolmes klassis kuldne elu, sest toonane koolimaja asus peaaegu kodumaja taga. Kui hiljem Õismäelt ära Lasnamäele…

9 minutit
2 kommentaari

KÕRVALPILK ⟩ Pääru Oja arvates võiks lastel rohkem koolitunde ja kodutöid olla

Näitleja Pääru Oja sõnul võiksid lapsed rohkem aega koolikeskkonnas veeta. „Ka…

6 minutit
2 kommentaari
Õpetajate Leht