Priit Põhjala.
7. klassi õpilaste sagedus erinevatel tasemetel loodusteadusliku kirjaoskuse (LK) ja selle erinevate tunnuste (T1–T10) osas.

Sõnal sabast: Hoidlema

Priit Põhjala.
7. klassi õpilaste sagedus erinevatel tasemetel loodusteadusliku kirjaoskuse (LK) ja selle erinevate tunnuste (T1–T10) osas.
2 minutit
18 vaatamist
Priit Põhjala.

Isamaa ilu hoieldes” on üks kolmkümmend aastat tagasi, laulva revolutsiooni aegu kuulsaks saanud n-ö viiest isamaalisest laulust. Kreutzwaldi-Leesmendi sõnu teavad küllap paljud, aga kes oskab öelda, mida ikkagi täpsemalt tähendab avavärsi sõna „hoieldes”? Harva esineva vormi kohta on päritud eesti keele instituudi keelenõuandest ja napp vastus kõlab nii: „See on verbi hoidlema des-vorm.”

Kena, aga mida tähendab too „hoidlema”? Pole vale arvata, et tegemist on verbi „hoidma” le-liite võrra pikenenud kujuga, mille kasutuse isamaalises laulus on tinginud meetrum, riiminõue ja ehk ka soov kõlada ülevamalt; kuidagi ei sobiks siin „hoieldes” asemele lühem ja prostam „hoides”. Eesti rahvalauludegi juures on uurijad täheldanud, et sagedane le-liite kasutus on ajendatud peamiselt värsimõõdu diktaadist ja tähendusloomega pole seal suurt pistmist.

Ometi ei ole kahe sõna, „hoidma” ja „hoidlema” erinevus alati puhtformaalne või -esteetiline. Iseäranis isamaalaulu puhul tahaksin alla kriipsutada ka tähendusvahet; le-liide sõnas „hoidlema” ei ole pelk vormi, ilu ja vormiilu tööriist, vaid oluline ka sisuldasa.

Nimelt on too –le– üks paljudest eesti keele tegevuslaadiliidetest, täpsemalt frekventatiiviliide, mille abil saab luua korduvat tegevust väljendavaid verbe ehk frekventatiive. Nii rõhutabki „hoidlema” (alles)hoidmise või kaitsmise, kellegi-millegi eest hoolitsemise või kellegi-millegi järele valvamise korduvust, jätkuvust või pidevust. Ja see on isamaa ilu puhul kahtlemata asjakohane rõhuasetus.

Sarnane erinevus on ehk hõlpsaminigi tajutav näiteks sõnade „kargama” ja „karglema”, „huikama” ja „huiklema”, „kaebama” ja „kaeblema”, „viipama” ja „viiplema”, „vaatama” ja „vaatlema”, „küsima” ja „küsitlema”, „naljatama” ja „naljatlema” juures. (Viimaste näidete puhul on küll korrektne rääkida tle-, mitte le-liitest, aga iva jääb samaks.)

Minu aastapäevasoov tuleb ka kohaselt le-liiteline: vähem kaeblemist ja kiitlemist, rohkem hoidlemist ja hõisk­lemist. Ja kõike ei maksa nii kole tõsiselt võtta – naljatlema peab ikka ka.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tugisüsteemide tugevdamine on kutsehariduse kestlikkuse võti

Riigikontrolli hiljutine audit kutsehariduses õppivate haridusliku erivajadusega (HEV) noorte toetamisest toob päevavalgele olulise süsteemse kitsaskoha:…

2 minutit

Koolitus ees, õnnetus taga

Olgu see uute tehnoloogiate juurutamine, kogukondade lõimimine, tervislike eluviiside kujundamine või mis iganes ühiskondlike probleemidega tegelemine, lahendust nähakse kooli õppekavade täiendamises…

10 minutit
3 kommentaari

TI kasutamise paradoks

Kuna ChatGPT-l pole üldist universaalset ja kõigile ühtmoodi nähtavat väljundit, on raske avalikult hinnata, mida ta meie õpilastele pähe hakkab ajama. Kuidas…

6 minutit
Õpetajate Leht