Pean silmas meediakära, mis saadab Sexpo koolitusel käinu soovi alustada seksuaalkasvatusega juba lasteaias. Sexpo on Soome sihtasutus, mis propageerib polüamooriat. (Polüamooria – kreeka poly (tõlkes ‚palju‘, ‚mitu‘) ja ladina amor (tõlkes ‚armastus‘) – on suhe, mille puhul tunnistatakse rohkem kui ühte samaaegset intiimsuhet, ollakse teadlik kõigi teiste olemasolust ja nõustutakse selle olukorraga. Põhimõtteliselt on tegu n-ö eetilise polügaamiaga, suhtega, kus täiskasvanud inimene armastab rohkem kui ühte täiskasvanut – toim). Paneb imestama, kui kergesti pääsevad igasugused soolapuhujad meie lasteaedadesse. Imestan ka selle üle, miks antakse neile eetriaega Eesti Televisioonis. Ja veel mitmes saates!

Kui lugesin Tartu Postimehest, et seksuaalkasvatusega tuleks alustada juba lasteaias, olin pigem pahane, et selline lugu lehte sattus. Kas saab võtta tõsiselt väidet, et Eestis on tänapäevalgi seksuaalsus ja kõik sellega seotu suur tabu? Nii arvates ollakse ajast vähemalt 40 aastat maas, sest juba 1980. aastal andis toonane arvamusliider akadeemik Gustav Naan eestimaalastele teada, et maailmas võidutseb globaalne seks ja ainult meie oleme kinni oma kihelkondlikus abielus.

Tänapäeval on seks absoluutselt kõikjal. Isegi lasteaedades, kus näiteks kodumängus küsib üks laps teiselt: „Kas sa oled täna mu abikaasa või armuke?“

Ühest asjast oli aga tõeliselt vastumeelne lugeda – unnutamisest ehk eneserahuldamisest väikelapseeas. Küllap oli see vastumeelne ka „Pealtnägijale“, sest nende saates sellest ei räägitud. Küll aga näidati katkendit nn näidistunnist. Seda oli piinlik vaadata. Mitte sellepärast, et ma häbenen intiimkehaosi nende õigete nimedega nimetada, vaid viisi pärast, kuidas see ette kanti.

Vaesed kolme- ja nelja- ning kuue- ja seitsmeaastased lapsed, kes pidid nendes tundides osalema!

„Räägime suud puhtaks“ pani aga i-le punkti. Saatejuht ilmselt ei tea, et meie koolis on seksuaalkasvatus läbiv teema kõigis vanuseastmetes. Miks muidu alustas ta saadet tõdemusega, et seksuaalkasvatus on jäänud tähelepanuta ja seda on nii vähe-vähe-vähe meedias kajastatud. Ja põhjuseks on meie vanemate ja vanavanemate harimatus ja tabud.

Sihtasutuse Sexpo koolitusel (kursusel) käinud isikut nimetas ta diplomeeritud seksuaalkasvatajaks ja palus tal selgitada, miks peab seksuaalkasvatus lasteaias olema.

Ja mis selgus: seksuaalkasvatuse kolm põhitala on: 1) tunne oma keha; 2) kolme-seadus: ütle ei, mine ära, räägi täiskasvanule; 3) ujumisriide seadus: kaetud ala on sinu keha intiimne ala. Püha müristus! Kas see inimene ei tea, et meie lasteaiad töötavad riikliku õppekava alusel ning lasteaias arendatakse nii tunnetus-, sotsiaalseid kui ka enesekohaseid oskusi?

Arutelu käis vinkadi-vonkadi ühest äärest teise. Räägiti erivajadustega lastest, väärkoheldud lastest, varjupaikadesse sattunud lastest, tavalistest koolilastest, suitsiididest ja vaimse tervise häiretest, sekka harimata põlvkonnast, ehkki meie koolides on seksuaalkasvatus juba 1996. aastast programmis ja WHO (maailma tervishoiuorganisatsiooni) standardite järgi oleme selles vallas väga tublid.

Ja lõpetuseks, iga televaataja ilmselt märkas, kui rohmakalt ja agressiivselt Sexpos koolitatu käitus, võrreldes näiteks oma nimekaimust lasteaiajuhatajaga. Lasteaiaõpetajate ja lapsevanemate sõnum oli selge ja lihtne: lasteaeda pole sellist seksuaalkasvatust vaja, sest seda õpetatakse tervise- ja tundekasvatuse raames niikuinii. Ja just emad-isad on need, kes oma väikelapsi selles valdkonnas suunavad ja õpetavad.

Laseme lastel olla lapsed!