Kella kaheksast hilisem koolipäeva algus võimaldab õpilastel kauem magada, aga pikendab koolipäeva. Kuna paljudel vanematel algab tööpäev kell kaheksa, võib koolipäeva hilisem algus tuua peredele kaasa logistilisi probleeme.

Ameerika teadlased jõudsid järeldusele, et kui kool algab hiljem, magavad teismelised rohkem, vahendas USA teadusportaal Science Daily läinud aasta lõpul. Heureka! Asja iva on siiski tummisem, nii et lugege edasi …

2016. aastal nihutasid 18 Seattle’i keskkooli koolipäeva alguse 55 minuti võrra hilisemaks. Tunnid algasid 8.45. Selle tagajärjel magasid teismelised keskmiselt 34 minutit rohkem, varasema kuue tunni ja 50 minuti asemel seitse tundi ja 24 minutit, kusjuures nad ei läinud hiljem magama. Puudumiste arv vähenes ja õpilaste hinded paranesid.

2017. aastal tegi ka Eestis haridus- ja terviseekspertide töörühm sotsiaalministeeriumile ettepaneku nihutada koolipäeva algus kogu Eestis tund aega hilisemaks. Nüüd sotsiaalministeeriumis valminud eelnõu näeb ette, et koolipäeva võib enne kella üheksat alustada ainult hoolekogu nõusolekul. Muudatus hakkab tõenäoliselt kehtima 1. septembrist 2020.

Nii koolide kui ka õpilaste esindajad peavad plaani nihutada koolitundide algus kõige varem kella üheksale üldiselt mõistlikuks, olgugi et koolipäev hakkab nii lõppema hiljem. Eriarvamusel ollakse selle suhtes, kas riik ikka peab niisugust asja koolidele ette kirjutama.

Tõstamaa keskkooli direktor Toomas Mitt ütleb, et neil algavad õppetunnid kell 8.15. Nii on olnud juba vähemalt 20 aastat. „Aga miski pole kivisse raiutud ja alati võib arutada ja mõtiskleda muudatuste tegemise või tegemata jätmiste üle,“ leiab ta.

Poolt- ja vastuargumente jätkub temalgi. Küsimus on Tõstamaa kooli direktori sõnul kompleksne ja vajab igas koolis läbiarutamist: „Mõnele sobib nii, teistele teistmoodi. Pooldan paindlikku lähenemist.“

Nn nutipõlvkond veedab veel hilja õhtul aega sinivalgete ekraanide ees ning nende unerežiim ja -kvaliteet on Miti hinnangul seetõttu paigast ära: väsimusfoon ei lase vajalikul määral keskenduda, hilisem ärkamine kompenseeriks unevõla.

„Puberteedieas noorukil on raske kell 21.30 magama minna, hormoonid alles möllavad ning uni ei taha kuidagi tulla,“ teab direktor, kelle arvates on kool ennekõike õpilaste jaoks. „Kui valdav osa õpilastest leiab, et nende päevaplaani ümbertegemine aitab tarkusi omandada, tervist parandada, annab muudatus tunnistust, et nendega arvestatakse. Koolipäeva hilisem algus lubab rohkem ka looduslikul valgusel tervist tugevdada.“

Samas toob ta esile ka muudatuse kitsaskohad. Ainetunnid hakkavad lõppema veel hiljem kui praegu, aga juba praegu on tükk tegemist, et huviringe päevaplaani mahutada. See tähendab, et päev läheb veelgi pikemaks.

„Busside sõidugraafiku ümbertegemine on seotud taristust tulevate reservatsioonidega: tädi Maali peab jõudma kella kaheksaks tööle – kas paneme topeltbussid sõitma nii et tädi Maali ja onu Volli jõuaksid kella kaheksaks tööle ja õpilane Ats kella üheksaks kooli?“ toob ta välja veel ühe kitsaskoha. „Praegu kasutab õpilane ühistransporti, siis peame liinile panema eraldi õpilas-vedude bussi, see paisutab eelarvet.“

Toomas Mitt leiab ka, et kooli alguskellaaja nihutamisega ei pruugi õppetöö kvaliteet paraneda – noored lükkavad magamamineku veelgi hilisemale ajale põhjendusega, et kool algab ju hiljem ja hommikul jõuab magada.

Tartu kutsehariduskeskuse direktor Tõnis Lukas nendib sotsiaalmeedias, et vanema töökoht ei tohi saada tulevikus takistuseks lapsele kooli valimisel: „Oluline on, et vabama töökorraldusega lapsevanemad oskaksid arvestada ka nende perede huvidega, kus lapsi kooli toovad lapsevanemad peavad ise tööl olema näiteks kell 8. Kui seni on nad saanud oma sõite ühitada lapse kooli toomisega, siis uus koolikorraldus tähendaks lapsele kas keerulisemat kooliteed või pikalt enne tunde koolis ajaveetmist. Nüüdse aja koolitee pole oma bussigraafikute ja tihti ka kaugelt tulemise kohustusega mingi meelakkumine. Koheldagu lapsi ikka võrdselt! Vanemate elustiil ärgu olgu määrav.“

Toomas Mitt arvab, et ühistegevusi ja järeleaitamistunde saab paigutada ainetundidele eelnevale ajale: „Piisab, kui saab poole tunni jooksul järeltöö ära teha ja siis huviringi minna.“

Ka Pirita majandusgümnaasiumis algavad tunnid kell 8.05. „Loomulikult meeldiks nii lastele kui kindlasti ka õpetajatele alustada koolipäeva kell 9. Selles osas olen eelnõuga päri,“ nendib direktor Toomas Pikhof. „Kahjuks meeldimise järgi kõike elus seada ei saa.“

Õppetöö algusaeg oli Pirita koolis päevakorral kaks ja pool aasta tagasi, kui lastevanemate seas viidi läbi küsitlus, saamaks teada nende vajadusi, võimalusi ja soove seoses õppetöö algusajaga. Vaid 26% vanematest soovis hilisemat aega, 64% vastanutest soovisid õppetööd alustada kindlasti kell 8 hommikul. „Põhjendused olid väga asised,“ leiab direktor. „Vanemad peavad tööle jõudma ja seepärast tuuakse lapsed kooli. Meil on lapsi, kes ootavad koolimajas tunde hommikul juba kell 7.15, sest vanematel on vaja tööle minna ja tuuakse lapsed veelgi varem kooli ära. Osa õpilasi ühistransporti kasutada ei saa, sest nende kodude lähedusest bussid kooli ette ei tule. Peaks istuma mitu korda ümber. Lisaks soovivad meie kooli lapsed osaleda aktiivselt sporditegevuses. Koolis õpivad mitmed tippsportlased. Nende treeningud algavad tihti juba kell 3. Ka huviringide pärast soovivad vanemad, et õppetöö algaks varem.“

Läinud aasta sügisel tehti Helsingi linnavalitsuses ettepanek loobuda tulevast õppeaastast pealinna koolides kell 8 algavatest õppetundidest ehk sügisest algaksid tunnid kõige varem kell 9. Tallinna soome kooli õpetaja Virge Sommer tunnistab, et tema seda ei poolda. Ta arvab, et kompromisside tegemine viib uute, lõputute „kompromissideni“.

Tallinna soome koolis algab õppetöö kell 8.10. Koolipäeva algusaeg võib õpilastel veidi erineda. Soome koolis on liitklassid ja mitmeid valikaineid, seega on üpris tavaline, et osal õpilastest algab koolipäev varem kui teistel. Kuni käesoleva õppeaastani algas soome koolis õppetöö kell 8. „Nihutasime algusaega eelkõige seetõttu, et meie koolis käivad õpilased erinevatest, ka kesklinnas asuvast koolist suhteliselt kaugel paiknevatest piirkondadest: Kiilist, Sakust, Murastest jne,“ põhjendab Sommer.

Ka Tallinna soome koolis on mõned lapsevanemad pannud ette muuta kooli algusaega hilisemaks. „Peame aga kell 8.10 algava koolipäeva eeliseks seda, et nii on lihtsam korraldada tunde näiteks valikainete rühmale, liitklassi ühele klassile, erituge vajavatele õpilastele jne. Nii nagu Soome koolis ei ole kunagi halba ilma – ka täna, ligi 20-kraadise pakasega olid õpilased vahetunnis õues ja kehalise kasvatuse tunnis uisutamas –, on vaid vale riietus. Pigem võiksid õpilased õhtul varem magama heita kui koolipäeva hiljem alustada,“ leiab ta.