Naiste marss peaks õpetajatele igati sobima, sest enamik õpetajatest on ju naised. Pealegi on naiste marss tore teatraalne läbirääkimiste viis, mis võib isegi mõju avaldada. Ent mis nõudmistega naiste marsile minna?

Naistele kaheksatunnine tööpäev! See loosung peaks õpetajale igapidi sobima. Puutume ju kogu aeg kokku ülekoormatud ja läbipõlemisohus pedagoogidega. Eriti peaks loosung sobima alustavatele õpetajatele, kes kannatavad ülipikkade tööpäevade all. Kui Õpetajate Lehe toimetus korraldas õpetajate esseevõistluse, moodustasid põhilise osa autoritest esimest aastat töötavad õpetajad ning nad kõik kirjutasid, kui lõpmata väsinud nad on. Üks noor õpetaja meenutas, et pidi pärast tunde korraks kodust läbi astuma, et ümber riietuda ja huviringi juhendama minna. Ta istus korraks diivanile ja jäi tervelt viieks tunniks magama. Väsimus oli nii suur! Kui noored õpetajad jõukohases koormuses kooli juhtkonnaga kokkuleppele ei jõua, võivad nad teha naiste marsi kasvõi omaenda koolimaja ees ja vanemad kolleegid võivad seal kaasa lüüa. See oleks päris tore vaatepilt!

Naistele paremad äpid! Naiste marsi üks loosung võiks olla seotud nutitelefoniga. Praegu on õpetajatele peale surutud võitlus nutitelefoni vastu, sest nii kui korraks kõrvale vaatad, on laps kohe telefonis. Ma saan lapsest aru, sest vaadake ise, milline jumalikult ilus asi on näiteks Samsungi nutitelefon. Nii õhuke, peen, kõrgtehnoloogiline! Küsimus on aga selles, kus on niisama jumalikud matemaatikaülesanded nende imeliste telefonide jaoks. Miks on seal maagiline „Angry birds“, kuid niisama maagilisi matemaatikaülesandeid ei ole? TTÜ professor Vello Kukk on töötanud välja mängu, mis õpetas füüsikat mänguliselt. Ta katsetas seda 8. klassi õpilaste peal. Ja mis juhtus? Mänguline füüsika osutus nii põnevaks, et ta pidi lapsi jõuga arvutite küljest lahti rebima, et need lõunat sööma läheksid.

Naistele vähem robotitööd! Tegelikult on jää hakanud liikuma. Näiteks väga palju õppematerjale on viidud veebi. Õpetajat peaks eriti rõõmustama, et veebis on muuhulgas ka selliseid interaktiivseid õppematerjale, mille puhul arvuti parandab õpilaste vead ise ära, analüüsib neid ja paneb ise ka hinde. Piltlikult öeldes: robot teeb ühe osa õpetaja tööst ise ära. Ja siin ongi see koht, kus õpetaja peaks nõudma: „Rohkem roboteid, mis parandavad, analüüsivad ja hindavad õpilaste töid.“ Nii vabaneb õpetaja kurnavast mehaanilisest tööst ja saab keskenduda palju põhjalikumalt õpetamisele.

Mõnigi lugeja tahab vist juba ammu öelda: „Aga meesõpetajatele tehakse ju samuti liiga!“ Jah, aga alustame naistest – pärast seda paraneb meesõpetajate olukord iseenesest.