Priit Põhjala.

Sõnal sabast: Rõivistu

Priit Põhjala.
2 minutit
136 vaatamist
Priit Põhjala.

Kui küsida, kas eesti keeles torkavad rohkem silma – on n-ö eredavärvilisemad – omasõnad või võõrsõnad, siis on loomulik esimese hooga arvata, et eks ikka viimased. No võtame kas või sõna „splendiidne“ särava, hiilgava, toreda tähenduses; normaalses eestikeelses lauses kargab see iseärakuna näkku nagu sebra metskitsekarjas või makroon karaskitaldrikul.

Aga leidub ka üksjagu erandeid. Mõeldagu näiteks sellistele sõnapaaridele nagu „veebruar“ – „küünlakuu“, „astronoom“ – „täheteadlane“, „baromeeter“ – „õhurõhumõõtur“, „demokraatia“ – „rahvavõim“. Nende puhul tundub just nimelt omasõna see värvilisem, arhailisuse, luulelisuse, kenitlevuse või muu omaduse poolest kummastavam ja silmatorkavam, samas kui võõrsõna on sagedasem, harjumuspärasem ja neutraalsem. Võõram sõna on omam kui omam sõna ja omam sõna on võõram kui võõram sõna!

Üks üsna igapäevane ja harjumuslik, mõnestki vastavast omasõnast omam paistab olevat ka võõrsõna „garderoob“. See on nii igapäevane, et vaevalt me kuigi tihti juurdleme, kust see tuleb, mida algselt tähendab ja kas selle asemel võiks hoopis mingit suupärasemat omasõna kasutada.

Kes oskab natukegi prantsuse keelt, see näeb „garderoobi“ etümoloogia kohe ära: prantsuse garder ‘hoidma, säilitama; kaitsma, valvama’ ja robe ‘rüü, kuub, kleit’ on kohtunud sõnas garde-robe, mis sarnaselt eesti „garderoobiga“ tähistabki rõivaid kogumina, riidehoidu, riietusruumi.

Peale „riidehoiu“ ja „riietusruumi“ on eesti keeles „garderoobi“ asenduseks veel üks sõna, „rõivistu“. Siin on läänemeresoome tüvele liidetud –(i)stu, mille abil tuletataksegi eesti keeles nimisõnu, mis väljendavad mingit kogu(mit) või ala (näiteks veel „kaaristu“, „kalmistu“, „linnastu“, „puistu“, „haljastu“). Jällegi – omasõna mis omasõna, aga üldist keelekasutust vaadates ikka võõram kui võõrsõna „garderoob“!

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Olgu lõbus meie kool, olgu huvitavad meie tunnid, olgu motiveerivad me õpetajad!

Kunagi viiendikke õpetades tegin terve aasta üksnes n-ö huvitavaid tunde. Tulemus: aasta…

7 minutit

Filosoofiaõpingute vajalikkusest Eesti koolides

Kui soovime, et Eesti riik säiliks ja areneks, peab filosoofia olema haridussüsteemi osa, mitte marginaalne valikaine. Eesti…

5 minutit

Eesti õpilased õpivad hinnete, mitte huvi pärast

Eesti haridussüsteem näeb paberil välja tugev ja toimiv. Elus loob aga meie kool pingeid, mida ametlikud näitajad…

5 minutit
Õpetajate Leht