Sirje Pärismaa.

Hakkame sättima, teaduspeole

Sirje Pärismaa.
2 minutit
12 vaatamist

Mõista-mõista, mis need on?

  • „Müeliini oligodendrotsüütide glükoproteiini vastaste antikehade tase hulgiskleroosi patsientide veres.“
  • „Binaarsete amplituudhologrammide valmistamine filmikaamera abil.“
  • „Aminohappe lüsiini glükatsiooniprodukti crossline’i süntees ja katsed puhastamismetoodika väljatöötamiseks.“
  • „5-aminobenso[c][2,6]naftüridiin-8-karboksüülhape-peptoidkonjugaadi süntees ning selle proteiinkinaasiga CK2 sidumisvõime iseloomustamine.“
  • „Erineva α-aminorühma konfiguratsiooniga lüsiini sisaldavate inhibiitorite süntees ja nende toime uurimine proteiinkinaasile A.“
  • „Diklofenaki, sulfametoksasooli ja levofloksatsiini mõju keskkonnale ning nende adsorbeerimine aktiivsöe ja silikageeliga.“

Kuigi pealkirjad kõlavad vägevalt, justkui oleks tegu ülikooli lõpu- või isegi doktoritöödega, kuuluvad need „kõigest“ õpilaste teadustööde riikliku konkursi finaali pääsenud töödele. Juba järgmisel nädalal saab Eesti Rahva Muuseumis toimuval teadusfestivalil ka autoritega tutvust teha. Varasema kogemuse põhjal julgen väita, et õpilasteadlased oskavad oma tööst rääkida nii, et ka minusugune vanaema aru saab.

Sellised tööd ei sünni tugevate juhendajateta. Aastatega ongi kujunenud üle Eesti välja õpetajate-juhendajate koorekiht, kelle õpilased löövad konkurssidel ja hiljem ülikooliski laineid. Et üheteistkümnendas klassis nende juurde pääseda, tuleb juba kümnendas klassis endast märku anda. Neil õpetajail on ühine joon: nad naudivad juhendamist, mida osa kolleege tüütuks kohustuseks peab, ja leiavad sealt ka endale arenguvõimaluse.

Teadusfestivalil on üha enam õpilasi, kes on teinud oma tööd ülikoolide laborites teadlasest kaasjuhendaja abil. Kaugemalt nurga õpetajad ja osa žüriiliikmeid ongi küsinud, kas on ikka õiglane kahte sorti töid ühel konkursil võrrelda, ehkki mõlemad variandid on teretulnud. Küllap annab tänavugi see teema arutlust, kuid ka teadusagentuur on tulnud appi ja aidanud leida kaasjuhendajaid ning pakkunud toetusi.

Kuid ega ainult keeruliste pealkirjadega tööd konkursil silma paista. Finalistide seas on ka selliseid elulisi teemasid nagu „Seljavalu esinemine ja ravivõimalused Eesti gümnaasiumiõpilaste näitel“, uurimisobjektiks on olnud Hiina mänguasjade ökoloogia ja oma gümnaasiumi õpilaste poliitilised eelistused, uurimistööna on valminud keemia õppemängud põhikoolile, rahvarõivakomplekt, moekollektsioon.

Vaatad neid särasilmseid tarku noori ja mõtled, kust küll tulevad lapiku maa teooria kummardajad ja vaktsineerimisvastased.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Õpetajad heideti üle parda

Juunikuus kutsus hea ülikoolikaaslane mind Rootsi kruiisile saatva õpetajana kaasa. „Nii suur vastutus!“ ahhetas mõni mu tuttav, aga et olen kümmekond…

3 minutit

Koolipäeva hilisem algus: laste heaolu on olulisim

Nüüdseks on selge: koolipäev algab järgmise aasta sügisel kõikjal Eestis kell 9. Teoretiseeritud on sel teemal juba…

2 minutit

Kossu valguses

Korvpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniir Riias lõppes Eesti koondise jaoks väga valusalt. Spordisõbrana on raske selle viimase mängu peale mõelda. Paraku tähendas selle mängu…

3 minutit
Õpetajate Leht