Sirje Pärismaa.

Huvihariduse lend kõrgemaks

28. mai õhtul täitus Tartu Tamme staadion liikumishimuliste laste, noorte ja vanemategagi. Kaheksandat korda toimunud võimlemispidu kandis seekord alapealkirja „Vaba päev“. Ligi kaks tuhat osalejat esitas üheksa just selleks peoks loodud kava. Hoolimata vihmasabinaist olid tribüünid pealtvaatajaid täis. Innukate vanemate-vanavanemate kõrval jälgisid hoogsat ja meeleolukat pidu ka linnapea ja mitmed teised tähtsad tartlased.

Uus õppeaasta peaks huvikoolides kepsutajate tantsukaartele veelgi kõrgust lisama. Nimelt on Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond teinud ettepaneku luua muusika, kunsti, tantsu, LTT ja üldkultuuri valdkonna huvikoolis õppijaile kõrge lennu stipendium.

Kõrge lennu stipendiumi saavad taotleda 12–19-aastased tartlased, et anda veelgi hoogu oma harrastustele. Stipendium antakse igal õppeaastal välja kümnele noorele. Kuidas stipiraha kasutada, seda linn ette ei kirjuta, näiteks võib noor osta endale uue pilli. Küll aga kontrollib stipendiumi andja, ega stipendiaat raha niisama tuulde löö. Oma tegevuse tõestuseks peab olema hiljem midagi ette näidata: etendus, näitus või mõni muu sündmus, õpipäevik, kogemuste vahetus.

Endiselt annab Tartu linn stipendiume ka andekatele noorsportlastele ja olümpialootustele. Ega ainult raha kedagi innustuma pane, kuid on hea teada, et huviharidus on ülikoolilinnas hinnatud. Ja osa alade harrastamine nõuabki suuri kulutusi. Näiteks muusikainstrumendi või tantsukleidi ost on perele tõsine väljaminek.

Tartu linn pole ka huviringide juhendajaid unustanud. Järgmisest õppeaastast saavad teadushuvihariduse ringide juhendajad taotleda 2000 euro suurust stipendiumi. Välja antakse 20 stipendiumi. Loodus-, täppis- ja tehnikateaduste ringi juhendajal peab olema juhendamiskogemust vähemalt aasta jagu. Eesmärk on nüüdisajastada teadushuvihariduse ringides kasutatavaid metoodikaid ja lähenemisviise.

Teisedki omavalitsused on teatanud, et hakkavad järgmisest õppeaastast tublidele õpilastele stipendiume maksma. Näiteks Jõgeva vallas saab sügisest kuni viis gümnasisti või kutseõppurit tuhandeeurose stipendiumi.

Riigil on kuuldavasti näpud põhjas ja kärpekäärid ootavad vist kõiki ministeeriume. Esimesena sattusid löögi alla ülikoolid. Selles hämaruses on kosutav kuulda, et omavalitsustel jagub jaksu tunnustada haridust rohkem, kui seadusega ette nähtud.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Ehk on enamik ausad

Stabiilse ühiskonnaelu eeldus on teadagi kokkulepitud reeglitest kinnipidamine. Kooliõpetajana püüdsin seda tõde ka õpilastesse sisendada, mistõttu nende seas üsna levinud spikerdamine mulle…

3 minutit

Eeskuju, mille eest peab keegi maksma

Õpetajate palgaläbirääkimised kipuvad Eestis taanduma ühele numbrile. Kas alampalk on 2070, 2256 või 2312 eurot? Numbrid on tähtsad, aga…

3 minutit

Kas juht peaks taluma talumatut?

Ühes miilitsaanekdoodis pidas patrull Venemaal kinni Eesti numbrimärgiga auto ja teatas juhile: „Trahv 40 rubla.“ „Ma pole ju midagi rikkunud!“…

2 minutit
Õpetajate Leht