Keeletund rongis on intensiivne ja suhtlemine elav.
Fotod: Annika Poldre
Keeleõpetaja Krismar Rosin juhib viktoriini. 
Eesti keele õpetaja Gregorio Ussardi õpetab sõnu, mis on vene ja eesti keeles sarnased.
Haridus- ja teadusministeerium koos integratsiooni sihtasutusega korraldasid eesti keele aasta ja keelenädala puhul kolmel päeval keeletunde reisirongis.
Esimesel reisipäeval, 24. septembril tutvustasid integratsiooni SA Narva eesti keele maja juhataja Margarita Källo ja HTM-i keeleosakonna juhataja Piret Kärtner Balti jaama perroonil seda, mis juhtuma hakkab. Källo kutsus kõiki reisijaid keeleõppes osalema, sõltumata keeleoskuse tasemest. „Keelt on võimalik õppida igal ajal ja igas kohas endale sobivas tempos ja üks selline koht on rong,“ lausus Kärtner. Idee pärineb Suurbritanniast, kus rongides õpitakse mitte ainult inglise, vaid teisigi keeli.
Tempoga, aga mõnusalt
Kui rong oli liikuma hakanud ja kõik end mugavalt sisse seadnud, algas kohe praktiline keeleõpe, alustuseks vestlusring õpetaja Krismar Rosina juhtimisel. Teda toetas Julia Viirsalu. Mõlemad on Narva eesti keele maja keeleõpetajad, kes pole professionaalid, kuid läbinud selleks tööks vajaliku koolituse. Keeleõppijate seltskonna tuumiku moodustasid Tallinna eesti keele maja kursuslased, kes septembris hakkasid keelt õppima.
Milline on hea kool? Kui tihti sõidate rongiga? Kas te käite ekskursioonidel? Kus te puhkate? Ja nii edasi. Vastused tulid lühilausetega, mõnesõnalised ja pikemadki ning rääkida sai igaüks. Pool vagunit oli keelehuviliste hõivatud. Reisi kestel kosutati end kohviga ja kutsuti sisenenud reisijaidki keeletunnis osalema ning kohvi jooma. Enamasti jäid kutsutud ettevaatlikult umbusklikuks.
Keeleõpe käis tempokalt ja osalejad olid aktiivsed. Vestlused peetud, algas valikvastustega viktoriin, mille küsimused polnud kerged. Küllap ei tea kaugeltki iga eesti keelt emakeeleks pidav inimene, mitu tähte on eesti tähestikus.
Seejärel sai sõna itaallasest keeleõpetaja ja tõlkija Gregorio Ussardi, kes hämmastas kõiki selge eesti keelega. Imestus kasvas veelgi, kui kuuldi, et itaallane oskab 11 keelt. Gregorio, kes õpetab Veneetsia ülikoolis itaallastele eesti keelt, jätkas keeletundi Julia ja Krismari rollis, näidates silte venekeelsete sõnadega ja küsides neile eestikeelset vastet.
„Korrake iga päev seda, mida olete õppinud, vähemalt kolm korda kümme minutit,“ soovitas itaallane, kes peab väga kasulikuks sõnu paberile kirjutada, sest paber ja pastapliiats aitavad meeles pidada. Kõige olulisemaks nimetas ta keelepraktikat. Seetõttu soovitas ta inimestega, kas või võhivõõrastega, tänavalgi suhelda.
„Kui teil on palju sõpru, siis läheb keeleõppimine hästi,“ julgustas Gregorio. „Aga kui pole sõpru?“ küsiti. Siis soovitas ta kasutada internetist Duolingot, kust võib keeleõppeks partnereid leida.
Itaallase küsimusele, mis on eesti keeles kõige raskem, vastati: grammatika ja käänded, ning kurdeti, et eestlased räägivad nii kiiresti, et raske on aru saada.
Enne Narvasse saabumist jõuti läbi teha veel keelemäng kaartidega. Piirilinnas andsid korraldajad intervjuud ja võtsid vastu lilled linnavalitsuse esindajalt ning algaski tagasisõit.
Mida annab eesti keele oskus?
Uustulnukaid kutsuti keelevaguni tegevusega ühinema ja Narvast lisanduski seltskonda kaks huvilist, Roman ja Liisa, kes kuni reisi lõpuni aktiivselt kaasa lõid.
Vestlus jätkus teemal, mida annab eesti keele õppimine. Vastati, et saab arsti juures rääkida, suhelda väikses poes, kus müüja ei oska vene keelt, võib kohvikusse minna, tutvuda eesti kultuuriga, leida tööd.
Mida aga soovitati õpetajatele? Kui on õige vastus, siis premeerida šokolaadiga. Või õllega, pakkus Leonid. Õppurid uurisid ka, miks on tänavu eesti keele aasta. Selle peale andis Piret Kärtner lühiülevaate Eesti ajaloost ja siin valitsenud keeltest.
Elevust tekitas pikaaegse õpetajakogemusega Kärtneri ettepanek õppida selgeks laul, mida eestlased laulavad igal sünnipäeval. „Mu mütsil on kolm nurka“ polnudki lihtne lauluke, kui selle juurde tuli teha sõnu asendavaid liigutusi.
Keeleõppe viimane ülesanne oli peamurdmist pakkuv vanasõnamäng, kus eesti vanasõnad tuli eesti keeles lahti seletada või leida neile venekeelne vaste.
Mida andis osalejatele intensiivne, ligi viis tundi kestnud keeleõpe? Vastused olid järgmised. „Õppisin uusi sõnu.“ „Sain rohkem rääkida.“ „Itaallane andis inspiratsiooni.“ „Ma ei karda enam teha vigu.“ „Ma julgen nüüd rääkida.“ „Väga sõbralik õhkkond.“ „Hea tunne. Positiivne emotsioon. Väga meeldis.“
Liisa, kes Narvas rongi astus ja on Eestis vaid kolm kuud elanud, sai innustust hakata eesti keelt õppima.
Piret Kärtner avaldas arvamust, et kui projekt osutub edukaks, tehakse tulevikus keeleõpet ehk ka liinibussides.
Eesmärk on suhtlemine
Margarita Källo, Narva eesti keele maja juhataja:
Me tegime „Noored kooli“ programmi näitel oma koolituse neile, kes tahavad olla õpetajad või on kunagi saanud vastava hariduse, aga pole töötanud õpetajana.
Eelmisel suvel leidsime konkursiga viis väga särasilmset inimest. Nemad õpetavad Narvas, kuid lisaks keelekursustele on meie majas muidki üritusi. Propageerime aktiivõpet, kus saab eesti keelt õppida muu tegevuse kaudu, näiteks kokanduse töötoad. Krismar on koondanud Kohtla-Järve ja Pärnu noored, kes on huvitatud räppmuusikast.
Alustasime keelekursusi eelmisel sügisel ja tung meie kursustele on päris suur. Meie eesmärk on anda inimestele selline tase, et nad saaksid arendada oma suhtluskeelt. Kuna eriti Narvas loomulikku keelekeskkonda napib. Inimestel on isegi keeleõppe tunnistused, aga nad ei räägi eesti keelt. Meie eesmärk on ületada keelebarjäär ja saada inimesed rääkima. Selleks peab neile näitama, et keelt õppida on lõbus, et seda saab teha stressivabalt ja mõnusalt.
Lisa kommentaar