Nahkhiirtega kaasneb palju müstikat ja salapära – nad on kui ööviirastused, kes hääletult õhuvoolus tiiblevad ning taeva taustal vihvatavad. Nad hämmastavad ikka ja jälle isegi teadlasi, kes on neid aastakümneid uurinud. 13. veebruarist on Eesti Loodusmuuseumis avatud näitus „Hirmus armas nahkhiir“, mis toob külastajate ette nende salapäraste ööloomade elu ja olu.

Tänavune aasta loom nahkhiir ei ole meile kaugeltki mitte võõras, kuid ometigi on tema ümber teatud salapära – oma roll on selle juures kahtlemata nii müütidel kui rahvapärimusel. Kas nad tõesti on surematud ja nende saabumise järgi saab talve tulekut ennustada?

Nahkhiirtega kaasneb palju müstilist laadi uskumusi, nendega kohtumised on seotud hämaruse, kiirete ootamatute möödumiste ja ehmumisega. Nahkhiired on olnud inspiratsiooniks ka eri tegelaskujude – näiteks Dracula ja Batmani – loomisel, eestlased on neid aga arvanud nii vanapagana loomadeks kui ka õnneloomadeks.

Pärimus ja kultuur on aga vaid üks tahk loodusmuuseumis avatavast näitusest. Füsioloogilised iseärasused, toitumine, roll ökosüsteemis, ränne, ohustatus ja hoidmine – kõik see mahub näitusesaali ära. Miks nahkhiired pea alaspidi ripuvad? Mis juhtuks siis, kui nahkhiiri poleks või nende arvukus väga palju langeks? Kas meie igapäevaelus muutuks midagi? Miks on nahkhiired valinud „öise vahetuse“ ning kuidas on nad selleks kohanenud? Miks ei tohi talvituvaid nahkhiiri segada? Kõigile neile küsimustele leiab näituselt vastused.

Näitusesaalist leiab hulgaliselt eksponaate, mille abil nahkhiirte elu ise paremini tundma õppida saab. Nii saab proovida pea alaspidi rippuda, nahkhiire koopasse pugeda, nende toidulauda valida, läbi suurkõrva kõrva kuulmist teritada ja koos nahkhiirega rännata. Näituselt leiab ka mõnusa istumisala, kus saab nautida suvist metsa ja vaadelda nahkhiire vigurlendu, liblikapüüki, toitumislendu ja õhuakrobaatikat. Ühe osana valmib näituse juurde virtuaalreaalsuse film, kus saab nahkhiirena soojas sügisõhtus toitumisretkele lennata.

Traditsiooniliselt saadavad näitust muuseumitunnid, laste sünnipäevade programmid ning loodusõhtud. Viimaseid toob kevadhooaeg mitmeid: 20. veebruaril kell 18 teeb kuraatorituuri näitusel näituse kuraator zooloog Lennart Lennuk, 28. veebruaril kell 18 peab venekeelse loengu nahkhiirtest bioloog Jekaterina Pesotski. 5. märtsil kell 18 on kõik oodatud nahkhiire eksperdi Rauno Kalda loengule ning 2. aprillil kell 18 kuulama folklorist Marju Kõivupuud.

Kellel on aga soov anda oma panus näituse loomisesse, on oodatud Eesti Loodusmuuseumiga oma nahkhiire lugusid jagama – 12. veebruarini saab muuseumile saata nii oma kogemusi nahkhiirtega kohtumistest, lugusid nende eriskummalisusest, kuskilt kuuldud (võimalikke) linnalegende ja kuulujutte kui kõike muud põnevat, mis nahkhiirtega seostub. Lugude jagamise lisainfo leiab loodusmuuseumi kodulehelt www.loodusmuuseum.ee.