1975. Minu sünniaasta. Kodumaine avalik sõna hakkab ikka rohkem rääkima Nõukogude „vennasrahvastest“ ja nende kultuurist. Kultuuriajakirjades tõrjub üleliiduline materjal ikka enam välja eesti oma. Tallinnas on vene keelt oskamata raske igapäevaasju ajada.
1976. Kvalifitseeritud teadusliku töö tulemused tuleb Eestis avaldada vene keeles, piiratakse teadusliku kirjanduse trükkimist eesti keeles. Pole enam saada ladina tähestikuga kirjutusmasinaid ega gloobusi.
1978. Eestis ja ka mujal N Liidus tähistatakse saja aasta möödumist A. H. Tammsaare sünnist, mille käigus tembeldatakse Tammsaare loomingut nõukogulikuks.
1980. 40 kultuuritegelast esitab protesti venestamispoliitika vastu.Algab vene keele jõuline pealesurumine eesti lasteaedades, koolides ja ülikoolides.
1987. Gorbatšov propageerib glasnostit ja perestroikat ning massimeedias on võimalik end vabamalt ja kriitiliselt avaldada.
1988. Hakatakse kasutama rahvuslikku sümboolikat, nõutakse Eestile suveräänsust ja eesti keelele riigikeele õigusi. Maaleht avaldab intervjuu ENSV ülemnõukogu presiidiumi juurde moodustatud eesti keele staatuse töögrupi juhi Enn Põldroosiga, kes koos keeleprofessor Mati Hindiga oli üks aktiivsemaid keeleseaduse väljatöötamise eestvedajaid.
1989. Kultuuriline ärkamisaeg Eestis, võideldakse eesti keele õiguste eest. Eesti NSV keeleseadus kuulutab eesti keele taas riigikeeleks. Seaduses on sätestatud ka vene keele eristaatus
1995. Jõustub uus, iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi esimene keeleseadus, mis sätestab, et eesti keele kasutamine on Eesti territooriumil alati ja igal pool õigustatud.
1996. Emakeelepäev kuulutatakse riiklikuks tähtpäevaks, mida tähistatakse 14. märtsil, Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval.
2000. Eesti keele kaitse ühingu juhatuse esimees Eduard Vääri kirjutab Õpetajate Lehes, et eesti keel on kaitseta, sest Eesti riigil puudub keelepoliitika. Konverentsi „Eesti keel ja keelepoliitika“ avakõnes ütleb Vanemuise seltsi juht Evald Kampus, et eesti keele tarvitamine kõnes ja kirjas tekitab tõsist muret. Eduard Vääri tõdeb, et iseseisva Eesti keeleamet on nõrk ja ebapädev. Keeleteadlane Uno Liivaku rõhutab, et tohutut mõju üldsuse keelekasutusele avaldab ajakirjanike, aga ka ametnike ja poliitikute keelepruuk.
2004. Eesti keelest saab üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest.
2020. Tallinna vanalinna toidupoes pursivad kaks õpilast eesti-inglise segakeelt ja torisevad müüja üle, kelle eesti keelel oli liiga tugev vene aktsent.
Lisa kommentaar